Kümme küsimust uue maja kohta

Viljar Pohhomov on inimene, kelle töö on otseselt seotud Eesti Rahva Muuseumi uue maja ehitusega. Seetõttu küsis blogi toimetus oma tuttavatelt, mida nad uue maja kohta teada tahaksid, valis välja kümme enim Viljari tööga haakuvat küsimust ning palus tal vastata.
1.    Miks on Tartule ja Eestile ERMi uut maja vaja?
Vastus oleks isiklik. Mul on suur pere ja tänases paduglobaliseerumises oleks minu jaoks tõeline läbikukkumine, kui mu lapsed ei teaks, kus on nende juured. ERMi on juurte  hoidja. Eesti ilma mäluta, keeleta, traditsioonideta oleks lihtsalt üks nimetu maalapp ja kuna Tartu on üks  olulisemaid kohti, mis seda kõike toidab, siis see peab lihtsalt nii olema. Nii et Eestile ja Tartule pole ERMi lihtsalt vaja, vaid see on nende  jaoks elutähtis organ.
2.    Miks uus maja nii suur tuleb?
Mis on suur? Lõunakeskus on kolm korda suurem, Tasku kaks korda, Tartu Kaubamaja pisut väiksem. Eesti kultuuripärand on ajatu, seda on hoolega hoitud, nüüd on tulnud aeg seda näidata. Miks peavad tarbimiskolossid, mille me südamerahus kasumlikult kinni maksame, olema suured ja rahvusmuuseum mitte? Täna, kus uued püsinäitused on valmimas, tundub, et ERMi uus maja on pigem väike ja me saame välja panna ikkagi ainult murdosa rahva poolt kogutud esemetest. Lisaks ei ole ERM ainult sahver, see on õpitoad, etendused, näitused, raamatukogu, kontserdid jne. ERMis peab olema koht kõigile mõtlevatele inimestele ja õnneks neid veel Eestis niipalju on, et suitsusauna suurusest ruumist jääb väheks.
3.    Miks ei tehta korda hoopis Raadi mõisa?
Tegelikult on mõis juba praegu korras. Kui küsimuses mõeldakse Raadi peahoone taastamist, siis mis oleks selle kaugem eesmärk? Ilus maja vana mööbli ja läikivate põrandatega? Maja maht ja olemus ei vasta tänase muuseumi nõuetele ja me pole hetkel nii rikkad, et kindla eesmärgita Raadi mõisa peahoone koopiat üles ehitada, sest renoveerida pole seal kahjuks midagi.
4.    Mida uues majas hoidma hakatakse? Kas ERMi praegustele kogudele lisandub sinna esemeid ka mujalt muuseumidest?
Hoidma hakatakse eelkõige seda, mis on sajandi jooksul kogutud ja mille hoiutingimused ei allu mingile kriitikale. Täna on kogumine tõeline peavalu, sest esemeid pole juba aastaid kuhugi panna. Kuna uued hoidlad ehitatakse varuga, siis on kahtlemata teretulnud ka teised muuseumid, kelle hoiutingimused pole head. Lõppeks säilitame me kõik ju meie ühtset vara ja kanname otsest vastutust, et see vara oleks meil olemas ka järgnevatel sajanditel.

Raadil etenduv “Naised valitsevad maailma ehk Opus Geographicum” kannab ka piirkonna elavdamise eesmärki. Kaua kinnisena püsinud ala ei ole tartlased harjunud oma vaba aja veetmiseks kasutama. Muuhulgas töötab Viljar seetõttu lisaks uue majaga seotud küsimuste lahendamisele ka suveetenduse korraldusliku poole juures. Foto: Tõnu Tamm
5.    Kas midagi muutub esemete uurijatele kättesaadavuses?
Muutub see, et kui täna on Veski tänavas üks 20 ruutmeetrine tuba, kus uurijad saavad esemetega tööd teha, siis Raadil on selleks eraldi suur infokeskus kui ka individuaalruumid tõsisema uurimistöö tegijatele.
6.    Kas Te kardate esimest küttearvet?
Küttearve nagu kõik muud arved on teatavasti kõige kindlam asi siin maailmas. ERMi uue maja puhul on selle ala Eesti parimad spetsialistid leidnud meile parimad võimalikud lahendused, mis ei mõju kuidagi hirmutavalt. Uus hoone hakkab kasutama maakütet ning hoidlad hakkavad tööle passiivsüsteemis, milline lahendus ei vaja nende pidevat kütmist talvel ja jahutamist suvel.
7.    Mida on plaanis teha ERMi kui turismiobjekti populariseerimiseks?
Kindlasti ei hakka me kokku ostma kõikide telekanalite reklaamiminuteid ja ajalehtede esikülgi. Uus maja ei ole ainult püsinäitused, see on ka hariduskeskus, koolituskoht, kõige erinevamate kultuurisündmuste toimumispaik jne. Plaanime olla hästi mitmekesised, et iga tulija leiaks midagi enda jaoks. Eelmisel aastal läbiviidud uuring näitas, et üle 70% eestlastes plaanib külastada ERMi vähemalt kord aastas, mistõttu tuleb vaeva näha, et pärast seda käiku oleks neil soovi ja põhjust tulla ka järgmisel korral.
8.    Mis muutub uues majas tavakülastaja jaoks?
Põhimõtteliselt muutub kõik. Kaks uut püsinäitust, suur ajutine näitus kas meilt või mujalt maailmast tulevate erinäitustega, erinevaid üritusi täis konverentsi- ja kinosaal, teatrisaal, loengu-ja  õpitoad erinevate programmidega, avariiulitega raamatukogu, kunstinäituste saal, aga ka lastetuba, pereürituste ruum, kohvikud ning isegi suur muuseumipood.
9.    Kas muuseumi katusel hakkab ka mingeid tegevusi või üritusi olema?
Katusel ei hakka, küll on aga projektis planeeritud ürituste korraldamiseks vajalike kommunikatsioonide rajamine nii hoone peasissepääsu rippkatuse alla
kui ka  hoone lennurajapoolsele osale. Nii et väiksemat sorti laulupidu maja ees või suurejooneline rock-kontsert hoone sabas on täiesti reaalsed ja teostatavad.
10.    Kuidas uude muuseumisse kohale saab ja kas ümbruses olevad räämas tänavad tehakse korda?
Uude muuseumisse saab Raekoja platsilt autoga kohale 4 minutiga ja jala 20 minutiga. Rattaga ja jala tulijatele on plaanis teha Roosi tänavast Tartu oma kultuuritänav, sest Raekoja platsist kuni uue muuseumini ei ole vähem ega rohkem kui 1909 meetrit. Püüame ka need meetrid teha harivaks, mugavaks ja kutsuvaks.

Hea lugeja, kui sul tekkis mõni uus küsimus, siis kirjuta see kommentaaridesse! Plaanime edaspidi ka teistele uue majaga seonduvatele küsimustele vastuseid anda.

Leave a Reply