Rāmājana

Teet Toome, orientalistika teadur
Fotod: Nele Tammeaid

Marginäitus „Inspireeriv India – India inspiring!“ keskendub india eepose „Rāmājana“ ja laiemalt india kultuuri tutvustamisele. Näitusel on väljas margid Briti Debi kogust – pool näitusest on pühendatud „Rāmājana“-teemalistele markidele kõige erinevatest maailma riikidest ja teine pool üldiselt india kultuuri tutvustavatele markidele. Kõik margid ja margiseeriad on varustatud põhjaliku kommenteeriva taustateabega. Lisaks on väljas Indiast pärit kunstiesemeid Eesti Rahva Muuseumi kogudest.

nt0010

Indias on kaks suurt eepost „Rāmājana“ ja „Mahābhārata“, mõlemad hiiglaslikud – esimene neist koosneb umbes 25 tuhandest paarisvärsist ja teine on koguni neli korda pikem. „Rāmājana“ kujutab endast pikka lugulaulu kangelase Rāma elust ja tegudest. Rāma on sõdalane ja prints, kuid eelkõige on ta ideaalne tegelane – tõeline sõjamees, valitseja ja abikaasa. Tema kaaslased aga on ideaalsed oma rollides, kas teenri, venna, isa või naisena. Rāma on jumal Višnu kehastus maa peal ja jumalikuna eepos teda ka kirjeldab.

nt0018

„Rāmājana“ tähendab Rāma teekonda ja eepose põhisisu ongi rännak ehk sõjakäik. Rāma, kellest oleks pidanud saama kuningas, on sunnitud minema koos naise Sītā ja noorema venna Lakšmanaga metsa pagendusse. Kuid Rāvana, deemonlik valitseja Lanka saarelt, röövib Sītā ning Rāma peab minema teele, et oma naine tagasi saada. Teekonnal abistab teda ustav teener, ahvipäine Hanuman. Inimlikul teekonnal on aga põhjused jumalate ilmast – jumal Višnu on inimeseks kehastunud, et teha lõpp jõhkrale ja ülbitsevale deemonile Rāvanale, keda saab hävitada ainult inimene.

nt0020

India eepos ei ole lihtsalt mahukas lugu, see on õpetuslik ning religioosne tekst. Nii tähendab „Rāmājana“ kontekstis ideaalsus seadmuslikkust, Dharma järgimist. See on toimimine vastavalt oma sünnipärale ja päritolule, ühiskondlik kohasus, kuid see on ka vaimsete põhimõtete järgimine.

nt0022

nt0025

„Rāmājana“ autor on pärimuse järgi Vālmīki ja eepose põhiosas on tõepoolest tunda ühe autori või toimetaja kätt. Teose kujunemisajaks peetakse ajavahemikku 2. sajandist e.m.a kuni 2. sajandini m.a.j. Kuigi eepose vanim variant on meieni säilinud sanskritikeelsena ja just see kirjanduslik variant on india kultuurile kõige suuremat mõju avaldanud ning on nii-öelda klassikaline variant, siis põhineb lugu ilmselt rahvalikul ainesel ja on ka hiljem levinud mitmetel eri kujudel. Nii on Rāma lugu India mitmetes piirkondades siiani elav folkloor. Lisaks sellele on temast India eri keeltes mitmeid variante ja eepos on ületanud juba ammu India füüsilised piirid. „Rāmajana“ on sajandeid olnud kultuuri lahutamatu osa eelkõige Kagu-Aasia maades. Näiteks praegunegi Tai kuningas kannab nime Rāma IX, kuigi viimasel ajal eelistakse tema taipärast nimekuju.

nt0039

Rāma on populaarne nii kirjandustegelase kui jumalana ka tänapäeva Indias. Mõned aastad tagasi eepose põhjal tehtud teleseriaali vaatamine seiskas elu Indias täielikult, jumaliku kangelase loole elasid kaasa kõik ühiskonnakihid. Rāma on ka jumal, kelle poole võib pöörduda abi saamiseks. Nii on ka Rāma nime kordamine on üks levinumaid teretamise ja hüvastijätmise viise Indias. Just külades on väga tavaline kuulda tervitust „Raam, Raam!“

nt0041

Eesti keelde „Rāmājanat“ tõlgitud ei ole, kuid aimu sellest võib saada mõne ümberjutustatud loo kaudu india kirjaniku R. K. Narayani kogumikust „Jumalad, deemonid ja teised“. India eeposte maailmaga tutvumiseks võib aga lugeda teise suure eepose „Mahābhārata“ ühte tähtsaimat osa „Bhagavadgītāt“, mis on eesti keeles olemas Linnart Mälli tõlkes.

Leave a Reply