Mine metsa!

Kristi Ütt, digitaal- ja eriarhiivi hoiuhaldur

Siret Saar, koguhoidja

Eesti on üks metsarikkamaid riike – metsaga on kaetud ligi pool maismaast. Võib-olla on see üks põhjustest, miks paljud eestlased naudivad korilust. Lisaks korjamisvajadusele on eestlaste nõrkuseks ka saagi säilitamine.

MARJAD

Kodukandis läksime vanaemaga metsa marjule. Vanaema kõneles, et need, kes rebivad marjad ühes okste, varte ja juurtega ning tallavad palju, neile metsavana järgmisel aastal enam marju ei anna. ERM KV 583:326 (KL 168 Loodusandide korjamine, Saarde, 1983–1984).

308851_ERM_Fk_2938_244
ERM Fk 2938:244 Ema lastega maasikaid korjamas 1950. aastatel. Fotograaf teadmata.

 

1009_188
ERM Fk 1009:188 M. J. Boranova tütrega pohlale minemas Matti külas, Vadjamaal. Foto: Eerik Laid, 1942.

020003_ERM_Fk_2133_9427
ERM Fk 2133:9427 Kaks inimest laukasoos, ilmselt jõhvikal. Foto: Jakob Bockmann.

1394_185
ERM Fk 1394:185 Marjulised metsas Tuusna lähedal Vaivara kihelkonnas. Foto: Gustav Vilbaste, 1929.

2250_155
ERM Fk 2250:155 Kusagil Viljandimaal pohlal 1921. a. Fotograaf teadmata.

1925_14
ERM Fk 1925:14 Jekaterina Sondova Karjalas pohli tuulamas. Foto: Hannes Voolmaa, 1980.

PÄHKLID

Pähklitest tehti ka pärleid, st pähklil lõigati mõlemast otsast tükk ära, pisteti nõel ja linane lõng läbi ja niimoodi pandi lõngale palju pähkleid, kuni sai pikk rong, see seoti kokku ja pandi jõulupuule.
Ükskord tuli uuel aastal meile naabri koer. Tüdrukud panid koerale sellise pähklitest rongi kaela, igale pähklile kirjutati üks täht HEAD UUT AASTAT! Koer oli läinud kohe koju ja imestus oli suur, kui tema kaelast leiti selline tervitus.
ERM KV 583:48 (KL 168 Loodusandide korjamine, Saaremaa, 1983–1984).

 2388_87
ERM Fk 2388:87 Pähklikorjajad. Foto: August Kaevats, 1914.

2192_263
ERM Fk 2192:263 Amalie Juhkum pähkleid puhastamas Sulevi külas, Abhaasia ANSV-s. Foto: Aado Lintrop, 1986.

RAVIMTAIMED

Ravimtaimi korjati ja korjatakse ka praegu igas peres, mitmeid ka kasvatatakse koduaedades, nagu kummel, piparmünt ja köömned, et oleks silma all ja saaks õigel ajal korjatud. ERM KV 583:24 (Kl 168 Loodusandide korjamine, Saaremaa, 1983–1984).

 2497_12
ERM Fk 2497:12 Põltsamaa apteegi töötajad Tartu lähistel kummeliõisi korjamas 1960. Fotograaf teadmata.

1890_165
ERM Fk 1890:165 Vihiküla elanik jõest ravimtaimi – piparmünti ja maavitsa – korjamas. Foto Jüri Karm, 1979.

SEENED

Enne esimest ilmasõda kuulutas Paju mõisa omanik kõik seened ja marjad mõisa omandiks. Kehtestas piletite müügi seente ja marjade korjajatele, vist 50 kop marjapilet ja sama palju seenepilet. Metsavahid kontrollisid metsas naisi. Üks metsavaht oli eriti õel. Kui sai naised kätte, kellel piletit ei olnud, lõhkus korvi, tallas marjad ja seened jalgadega sodiks. Salakütid tapsid metsavahi hiljem ära. ERM KV 583:482 (Kl 168 Loodusandide korjamine, Valga, 1983–1984).

064274_ERM_Fk_2905_346
ERM Fk 2905:346 Tartu kartonaažtsehhi kollektiivi väljasõit seenemetsa 1960. aastatel. Fotograaf teadmata.

344050_ERM_Fk_2971_3778
ERM Fk 2971:3778 Poiss kahe suure sirmikuga metsateel. Foto: Jaak Eelmets, u 1992.

064147_ERM_Fk_2905_219
ERM Fk 2905:219 Lapsed imetlemas emade seenesaaki Tartu LMK suvila trepil Taevaskojas. Foto: Juhan Tuubel, 1986.

046889_ERM_Fk_2827_142
ERM Fk 2827:142 Siberis Tomski oblastis Krasnõi Jaris 1955. a seenel. Fotograaf teadmata.

315736_ERM_Fk_1194_56
ERM Fk 1194:56 Kolhoosnikud Lõkovost seenekorvidega. Foto: Uudo Rips, 1952–53.

065892_ERM_Fk_2909_384
ERM Fk 2909:384 Seenelised 1980. aastatel Kalamäe talus Kudina vallas. Fotograaf teadmata.

2143_17
ERM Fk 2143:17 Seeneliste peatus Kuusalu teel 1947. a septembris. Fotograaf teadmata.

2143_24
ERM Fk 2143:24 Seenel Laeva tee ääres 1947. aastal. Fotograaf teadmata.

2327_13
ERM Fk 2327:13 Seente kuivatamine Ust-Kulomi rajoonis Komi ANSV-s. Foto: Aldo Luud, 1989.

Leave a Reply