Tekst: Mariliis Vaks, konservaator
Fotod: Nele Tammeaid
Montaaž: Maido Selgmäe
Eesti Rahva Muuseumi näitusemaja loengusaalis võis augustikuu kahe viimase nädala jooksul jälgida 1948. aastal valminud Eesti esimest laulupidu ja Toomemäe vaateid kujutava triptühhoni konserveerimistöid. Projekti eesmärgiks oli pannoo kolme maali seisundi dokumenteerimine ning stabiliseerimine edaspidiseks hoiustamiseks. Nii suur formaat – ainuüksi pannoo keskmine, Elmar Kitse maalitud osa, on pea seitse meetrit pikk ning kolm meetrit lai – nõuab oskuslikku lähenemist nii konserveerimisel kui hoiustamisel, mistõttu töötas triptühhoni kallal kokku seitse konservaatorit. Maalide konserveerimist juhendas Ago Teedema Tartu Kunstimuuseumist.
Triptühhoni ehk kolmeosalise maali autoriteks olid Elmar Kits, Johannes Võerahansu ja Aleksander Vardi. Foto on tehtud suvel 2014 ERMi näitusemaja loengusaalis, mil esimest korda pea 65 aasta järel oli võimalus pannood tervikuna näha .
Kuigi maalide seisundit võis hinnata heaks, olid need varasemate hoiutingimuste tõttu parajal määral räsida saanud. Ruumipuudusel rullituna hoiustatud maalid olid tugevalt määrdunud ning mehaaniliselt kahjustunud. Teose varasemate parandus- või korrastustööde kohta informatsioon puudub, seetõttu ei ole teada, mis maalidega 65 aasta jooksul toimunud on.
Kahe külgmaali konserveerimine
Külgmaalide (Vasakul Vardi Anatoomikumi vaade, paremal Võerahansu Tähetorn) kahjustuste kaardistus. Sinisega on märgitud lahtised värvikihid. Rohelisega rebendid lõuendis. Kollasega sirutamist vajavad servad.
Konserveerimistööde käigus puhastati Võerahansu ja Vardi Toomemäe vaateid kujutavad maalid deioniseeritud vees niisutatud puuvillase vatiga pindmisest mustusest. Lahtised värvikihid kinnitati kalaliimiga, rebendid fikseeriti BEVA-kile ja linase lõuendiga. Tehtud tööst ja meeleolust annab ülevaate järgnev video:
Uuringud Elmar Kitse maalil
Pannoo keskse teose, Kitse laulupidu kujutava maali töötlemine osutus selle mõõtmete ja probleemide tõttu nii komplitseerituks, et käesoleva projekti raames piirduti ennetava konserveerimisega. Maali seisund dokumenteeriti ning koostöös Kurmo Konsa (TKK, TÜ), Malev Toomi ja Jaak Kikasega (TÜ) teostati mitmed uuringud, sh UV-pildistamine, IP-pildistamine ning termopildistamine. Eeskätt pakkusid uurimisainest teose (hilisemad?) ülemaalingud ning pikemal vaatlemisel välja joonistuvad jäljendid, mis UV-valguses hästi esile tulid. Allpool väike pildigalerii:
Detail Elmar Kitse maalist loomulikus valguses.
Suurendus samast detailist UV-valguses. Jaani kiriku kohalt alguse saav “triip” muutub silmale nähtavaks.
Detail Elmar Kitse maalist UV-valguses. Sama “triip” täies ulatuses.
Detail Elmar Kitse maalist UV-valguses. Loomulikus valguses silmale märkamatuks jäänud “laigud” tulevad selgelt esile.
Kõik maalid pakendati hoiustamiseks selleks spetsiaalsetel alusrullidel, mis valmisid ERMi puidutöökojas Raadil. Laulupeomaali hoiustatakse koos ülejäänud pannooga, kuni tekib sobiv võimalus see uuesti lahti võtta ja konserveerimistööd lõpule viia.
