Nukk, titt ja pupe

Maris Rosenthal

Eesti Rahva Muuseumi esemekogus on hoiul üheksa kaltsunukku, mis on valmistatud tõenäoliselt 20. sajandi esimestel kümnenditel. Lisaks esemekogule on nukkudest visandeid ja nende valmistamise kirjeldusi muuseumi korrespondentide vastuste arhiivis (KV) – kirjalikud vastused Griogri Kaljuvee koostatud küsimuslehtedele nr 57 Laste kasvatamisest (1958) ja nr 99 Eesti rahvapärased laste mänguasjad (1964).
Kaltsunukk on riidest valmistatud inimesekujuline mänguasi ning üks viiest rahvapärase mänguasja tüüpidest (ülejäänud neli on koduloomi ja ‑linde imiteerivad mänguasjad, tööriistu ja tarbeesemeid imiteerivad mänguasjad, osavust ja tehnilisi oskusi arendavad mängasjad ning akustilised mänguasjad). Kaltsunukud võivad olla kas üleni tekstiilist või puidust pea ja tekstiilist kehaga. Siia rühma kuuluvad ka õlest nukud, mis olid  algselt seotud jõulukombestikuga. Varasemad nukud on teadaolevalt kultusnukud, mida kasutati religioossetes või maagilistes rituaalides. Eesti rahvapärimuses on teada näiteks kaltsudest ja õlgedest nukk tuhkapoiss, keda tuhkapäeval salaja teiste ukse taha viidi.
Kui mänguvahendina võivad erinevast materjalist valmistatud nukud esindada mitmeid tüüpe, muuhulgas idealiseeritud naisi ja ilusaid lapsi, siis kaltsunukud on eriilmelised kaaslased, kelle riietus vihjab tegija enda päritolule ja keskkonnale. Muuseumi kogus olevad puped on lihtsad, omavalmistatud ning eeskujuks on tõenäoliselt olnud tegija oma silm ning kindlasti mitte lõiked. Viimasele leiab kinnitust tihti ka sellest, et nuku jalad-käed pole kunagi ühepikkused või ühejämedused, vaid on täpselt sellised, kui palju andis riidetükist välja võluda.
Nukkude valmistamiseks on ära kasutatud eelkõige riideribasid ja rõivaste õmblemisest ülejäänud kangatükke. Nukke valmistati seikstest riide hilpudest, mis muiale kohta aita änam mette (ERM KV 255). Teisal on mainitud, et nukke tehti vanadest puhastest nartsudest, närudest, riidetükist, linasest riidest, peenvillasest riidest, sitsiriidest, pearättidest (ERM KV 638, 225). Keha materjalina on peamiselt kasutatud linast ja puuvillast riiet.
Nii keha kui pea täitematerjaliks võeti takku, nartsu (tekstiilitükke), vatti, saepuru, tuhka, kuiva liiva, heinu, höövlilaaste ja kive (ERM KV 255, 318, 638, 718). Pea täitematerjaliks kasutatud tuhk tehti enne veega niiskeks, et see paremini kivistuks. Juuksed õmmeldi pähe takust või linast (KV 638, 718). Muuseumiesemete hulgas esineb ka villast tehtud juustega või juusteta nukke. Nägu joonistati või värviti pliiatsi, söe ja tindiga või õmmeldi välja (ERM KV 638, 718, 255).

Nukkudele valmistati särk, püksid või kleit, jakk, pearätik, jalga vahel tuhvlid. Nuku riided valmistati tütarlaste pärisriiete eeskujul (ERM KV 255:396). Lisaks tehti nukkudele ka sisustustekstiili – vaibad, tekid, laudlinad, linikud. Mainitud esemete jaoks kasutati samuti riidejääke. Kirjutatakse ka poissnukkude tegemisest, aga üldiselt on ülekaalus tüdrukuterõivaste kirjeldused. Riided õmmeldi uutest väikestest riidetükkidest, jääkidest (ERM KV 638, 718). ERMi kogudes olevatel kaltsunukkudest neljal on seljas rahvarõivad – on kaks setoainelise rõivastusega naist ning oskuslikult ja detailideni viimistletud Vormsi rõivastes mees ja naine.
ERMi üheksast nukust kaks on rullnukud, kelle nägu on markeerimata, ning kui ühel on ka käed, siis teisel asendavad käsi hame varrukad. Mõlemad nukud on kogutud Setomaalt.
Kuuel nukul on käed-jalad eraldi keha külge kinnitatud. Lisaks on üks erandlik näide esindusliku riietekollektsiooniga pupest, kelle jalad on välja lõigatud ühes tükis koos kehaga ning käed ja pea on eraldi külge õmmeldud.

Eesti murdesõnastiku järgi on nukku nimetatud ka lääläkene, nukaline, punkar, titt ja väitsakas (Väike murdesõnastik 2012). KV-des esineb veel lisaks väntsak (ERM KV 255:413), närtsunoorik (ERM KV 255:545).
Nukkude nimed, mis kajastuvad kirjalikes allikates, on Triinu, Jendrojette, Toro-Tiina, Eliisabeth, Kata, Kaie, Maie, Malle (ERM KV 618, 255), Õie (ERM A 394:30), Väntsi (ERM A 350:10). Nukkudel olid omad nimed ja nendega mängiti kõik elu ja majapidamine. Neid söödeti pesti, pesti nende pesu – käidi külas, käidi kosjas, tantsiti lauldi räägiti nagu võrdsega – ja alalõpmata vahetati kostüüme. Ja ikka jälle säeti neid magama – ikka mitu tükki ühte voodisse – nagu ise olime. (ERM KV 718)
Kogudes olevad kaltsunukud oma lihtsuses jätavad ruumi mängija enda kujutlusvõimele. Nukud on inimfiguuri sarnased, aga mitte neile omaste proportsioonidega. Kas lihtsus oli ka valmistajate eesmärk, jääb teadmata, kuid võib oletada, et mängimise seisukohast oli tulemus nauditav, sest uus mänguseltsiline oli ju loodud.

027711_ERM_A_356_12Eesti Rahva Muuseum, ERM A 356:12, Setu (Vilo)
Pikkus: 22 cm.
Rullnukk, ka üks käsi on riideriba rull. Peaks on nelinurkne riidetükk, mis keha külge kinnitatud ja kaetud kaelaribaga.
Juuksed puuduvad.
Nägu markeerimata.
Riietus: Setu rahvarõiva aineline.
Pea täidetud märjaks tehtud tuhaga. Käsitsi õmblused.
Keha materjal: puuvillane.
Legend: Teinud ja kinkinud 8-aastane Anni Kuldoja Vilo vallast Ogareva külast 1 aasta tagasi. Kogutud 1929. aastal. ERM k/r 559:36

027708_ERM_A_356_13Eesti Rahva Muuseum, ERM A 356:13, Setu
Pikkus: 19 cm.
Rullnukk. Peaks on nelinurkne riidetükk, mis keha külge kinnitatud. Käte asemel on hame varrukad.
Juuksed puuduvad.
Nägu markeerimata.
Riietus: Setu rahvarõiva aineline.
Pea tõenäoliselt täidetud villaga. Käsitsi õmblused.
Keha materjal: puuvillane riie.
Legend: Teinud P. Raud, Paroslovo külas, kust ka asi kingitud 1929. aastal. Kinkija (?) on lapsena sarnase nukuga mänginud. ERM k/r 559:61.

027713_ERM_A_394_30Eesti Rahva Muuseum, ERM A 394:30, Pühalepa
Pikkus: 33 cm.
Pea kahest tükist. Pea, käed ja jalad keha külge õmmeldud.
Juuksed: lambavill.
Nägu: tikitud
Riietus: seelik, pluus, põll.
Nukk täidetud heinaga. Käsitsi õmblused.
Keha materjal: puuvillane riie
Legend: Titt Õie. Korjatud 1934. aastal. Valmistatud 1924. aastal.

067731_ERM_A_509_5421Eesti Rahva Muuseum, ERM A 509:5421, Vormsi
Pikkus: 36 cm.
Peaks on nelinurkne riidetükk, mis kinnitatud keha külge koos kaelaribaga. Kehaks on tõenäoliselt kandiline, kuhu külge eraldi õmmeldud jalad-käed.
Juuksed: lambavill, mis pealaele õmblusreaga kinnitatud.
Nägu: siidriie linase riide peale. Nägu markeerimata.
Riietus: Vormsi naise rahvarõivad.
Tõenäoliselt täidetud lambavillaga. Käsitsi õmblused.
Keha materjal: puuvillane riie.
Legend: Valmistatud ja 1920. aastal muuseumile müünud 200 marga eest Kadi Lademan. Vormsi saarel Svibi küla Kopli talu. Vanuse kohta andmed puuduvad.

067734_ERM_A_509_5422Eesti Rahva Muuseum, ERM A 509:5422, Vormsi
Pikkus: 40 cm.
Peaks on nelinurkne lapp, mis täidetud ja keha külge kinnitatud ja kaetud kaelaribaga. Kandilise keha külge on kinnitatud käed-jalad, millel õmblused ühel küljel.
Nägu: siidriie linase riide peale. Nägu markeerimata.
Riietus: Vormsi mehe rahvarõivad.
Keha materjal: puuvillane riie
Täidetud õlgedega, käsitsi õmblused.
Legend: Valmistatud ja 1920. aastal muuseumile müünud 200 marga eest Kadi Lademan. Vormsi saarel Svibi küla Kopli talu. Vanuse kohta andmed puuduvad.

061717_ERM_A_586_98Eesti Rahva Muuseum, ERM A 586:98, Karksi
Pikkus: 16 cm.
Käed keha külge õmmeldud. Peaks on nelinurkne lapp, mis täidetud ja keha külge kinnitatud ja kaetud kaelaribaga. Keha ja jalad ühest tükist.
Juuksed puuduvad.
Nägu joonistatud musta värviga.
Riietus: neli vahetatavat kleiti, rätik, püksid.
Tõenäoliselt täidetud villaga. Käsitsi õmblused.
Keha materjal: puuvillane riie.
Legend: Kogutud 1965. aastal. Valmistatud 1927.–1929. aastail.

027725_ERM_A_820_50Eesti Rahva Muuseum, ERM A 820:50, Iisaku
Pikkus: 38 cm.
Kuidas kinnituvad pea ja käed, jäi nukule külge õmmeldud riietuse tõttu selgeks tegemata. Aga arvata on, et eraldi keha külge õmmeldud. Üks käsi on rullikeeratud riidetükist. Pea kahest tükist, mis külgedelt kokkuõmmelduna kinnitatud keha külge ja kaetud kaelaribaga.
Juuksed takust.
Nägu värvitud, kuid kulunud.
Riietus: erinevatest riidetükkidest seelik, pluus, kaelarätik ja põlvpüksid.
Nukk täidetud takuga. Käsitsi õmblused.
Keha materjal: puuvillane ja linane riie.
Legend: Ese leitud mahajäetud talust 1990. aastal.

Eesti ehk kõige populaarsem ja järeletehtavam kaltsunukk on Eno Raua lasteraamatute peategelane, mustade juuste ja sinise-valgetriibulise ülikonnaga Sipsik. Esmakordselt sai teda näha 1962. aastal. Raamatu illustraator oli Edgar Valter, kes Sipsikule tema kuju ja välimuse andis. Raamatutegelasena on Sipsik mängukaaslane ja seltsiline, kellega koos lapsed kasvavad ja maailma avastavad.

Kasutatud allikad ja kirjandus:
Eesti Rahva Muuseumi korrepondentide vastuse arhiiv:
KV 225, 318, 638, 718.

Kaljuvee, Grigori 1964. Eesti rahvapäraseid laste mänguasju. – Eesti Rahva Muuseumi aastaraamat XIX. Tallinn: Valgus, 210–234.
Piiri, Reet 2006. Talulaste mänguasjad. Tartu: Eesti Rahva Muuseum.
Väike murdesõnastik. http://portaal.eki.ee/dict/vms.

———————————————

Vaata ka blogilugu Ida Laidi mänguasjade kollektsioonist.

Leave a Reply