Kes jaanitulele ei lähe, sellel läheb maja põlema. Fotomeenutusi jaanipäevast

Siret Saar, koguhoidja
Kristi Ütt, digitaal- ja eriarhiivi hoiuhaldur

Suvise pööripäeva ajal pühitseme valguse- ja suvepüha, jaanipäeva. Jaanipäeva tähistamise kombestik on läbi aegade suures osas säilinud, mõned toimingud on kadunud, mõne nüansid lisandunud või teisenenud.

Jaanitule juures on ikka tantsitud ja lauldud, sinna kutsuti alati pillimehi. Varasematel aegadel kuulusid jaanitule juurde maadlemine, jõukatsumine, köievedu ning muud tavad, mida praegugi ametliku jaanitule korraldajad organiseerivad. Tule ääres maitsti pühadetoitu ning joodi jaaniõlut või kalja. Praegused linnajaanituled oma laialdase toitlustuse, õllemüügi, kontsertide ning tantsumuusikaga sarnanevad kunagistele küla- ja mõisajaanituledega.

Kära- ja rahvarohkete pidude kõrval on aga alati süüdatud tuli oma kodumaja juures, kuhu kogunesid pere ja sugulased. Tänapäeval teevad ühistuld sõbrad või sõpruskonnad.

 

Kuna jaanipäev kannab muistse pööripäeva ning suve vastuvõtu jooni, olles ühtlasi kevadiste põllutööde lõpu ja heinateo alguse tähistaja, siis on kombestik eriti rikkalik ja mitmetähenduslik ning tähtis koht on maagilistel toimingutel. Järgnevalt mõned tavad ja rituaalid, mida võib nüüdki järgida.

Jaanituli annab järgmiseks aastaks jõudu ja rammu, võtab laiskuse kontidest. Ka suurel ühislõkkel usutakse tervendav ja puhastav vägi olevat.

080015_ERM_Fk_2644_9161ERM Fk 2644:9161. Võru jaanipäev. Foto: Viktor Salmre, u 1970–1980.

083047_ERM_Fk_2644_12193ERM Fk 2644:12193. Valga jaanituli. Foto: Viktor Salmre, u 1975–1980.

080026_ERM_Fk_2644_9172ERM Fk 2644:9172. Võru jaanipäev. Foto: Viktor Salmre, u 1970–1980.

Jaaniõhtul oli kombeks kiikuda. Kiigeõhtud omasid tähtsust ka kaaslase otsingul.

029171_ERM_Fk_214_284ERM Fk 214:284. Oesaare küla poisid kiigel. Foto: Johannes Pääsuke, 1913.

023088_ERM_Fk_350_163ERM Fk 350:163. Muhu. Foto: Armas Otto Väisanen, 1922.

022177_ERM_Fk_215_119ERM Fk 215:119. Külarahvas kiigel, 1913. Fotograaf teadmata.

Jaanilaupäeva öösel on läbi aegade paadiga sõidetud, põletatud seal tõrvikuid või küünlaid, mis hämaruses – pimedaks ju õigupoolest ei lähegi – peegelduvad tumedal veel.

335607_ERM_Fk_2960_7730
ERM Fk 2960:7730. Eesti jaanipäevalised paadiga sõitmas. Foto: Hans Teetlaus, 1953–1954 Rootsi.

Kui jaanipäeval vihma sadas, täheldati, et tuleb märg rukkilõikus ja talvel palju lund. Ennejaanine vihm pidi aga rohkem väärt olema kui Riia linn.

082289_ERM_Fk_2644_11435ERM Fk 2644:11435. Foto: Viktor Salmre, u 1971–1980.

074893_ERM_Fk_2644_4039ERM Fk 2644:4039. Foto: Viktor Salmre, 1966.

Lõuna-Eestis oli kombeks jaaniks lehmadele pärjad pähe panna.

342454_ERM_Fk_2971_2182ERM Fk 2971:2182. Foto: Jaak Eelmets, u 1990.

324632_ERM_Fk_2955_769ERM Fk 2955:769. Vaade taluõule. Foto: Elmar Einasto.

Varasemate romantiliste ennustustavade hulka kuulub üksinda salaja jaaniõite korjamine. Erinevaid õisi peab olema kokku üheksa. Korjatud kimp pannakse padja alla, siis nähakse öösel unes kallimat.

323493_ERM_Fk_2955_384ERM Fk 2955:384. Foto: Elmar Einasto.

046486_ERM_Fk_2822_195ERM Fk 2822:195. Põgenikud Fjällgårteni põgenikelaagris, jaanilaupäeva, 1945. Fotograaf teadmata.

Meeksi külas kuulub jaanipäeva juurde Jaanikivi austamine. Kohaliku rahva pärimuse kohaselt olla püha Jaan isiklikult selle kivi peal jalgu puhanud. Kivile pannakse sente ja seal istutakse. Ojas tuleb pesta nägu, jalgu ja käsi, siis Jaan aitab tervisega.

024964_ERM_Fk_364_22ERM Fk 364:22. Jaanikivi austamine Meeksi külas Luhamaal. Foto: Nikolai Haritonov, 1913.

Leave a Reply