Milleks präänikud, milleks präänikud, kui täna müügil säärikud… Põhjala jalanõud ERMi kogudes

Siret Saar, koguhoidja

Saabaste või kingade  peale tõmmatavaid kummijalanõusid kalosse hakati valmistama alates 19. sajandi keskpaigast, Eestisse toodi esimesed kalossid Venemaalt või Soomest.

Porisel ajal tõmbasid nii naised kui mehed nahktallaga kingadele niiskuse kaitseks kalossid peale. Meenub stseen telefilmist „Pisuhänd“, kus Ludvig Sander  paneb oma suitsetavale punases kleidis naisele, kes on täis õiglast pahameelt,  kontsadega kalosse kingadele otsa, suudleb sealjuures ta jalgu ning saab selle eest habemest tutistada ja kiireid lakse vastu näppe.

Eesti kalossi-mure lahendas kummitööstus Põhjala, mis alustas kontsaplekkide tootmisega, jõudis välja erinevate jalanõudeni – kalossidest tennisteni.

Tööstuse algusaegadel olid suured teened kummitööstuse väljaarendamisel insener Harry Feldmannil. 1924. aastal hakkas Feldmann väikeses töökojas Vene Balti tehase majas tootma kummist kontsaplekke. Paljud arvasid, et selline ettevõte meie oludes tulu ei too, kuid tegelik elu näitas vastupidist.

Kuigi vabrik alustas tegevust jõudsalt ning juba esimesel aastal üsna suure käibega, tuli siiski palju pingutada, et leida kindel koht Eesti tööstuses. Põhjalal õnnestus Eesti turul oma koht leida ning järk-järgult hakkas ettevõte välismaa tooteid välja suruma. Peamine osa toodangust jäi Eestisse, vähesel määral eksporditi kaupu Islandile ja Portugali, kus kummitööstus puudus.

050248_ERM_A_637_186_ab

ERM A 637:186/ab naiste kalossid. Ostetud 1930ndatel Koerust.

Põhjala poleks iialgi suutnud nii kiiresti tõusta, kui seal poleks pandud nii tugevat rõhku kvaliteedile. Kummi kvaliteet oleneb sellest, kui õnnestunult on ained kokku segatud. Konkurentsivõitluses on paratamatu, et iga firma, kellel õnnestub konkurentidest parem kummisegu, hoiab selle koostist saladuses.

efa1

Kummitoodete vabriku Põhjala valmistoodete laos 1947. Foto: G. Akmolinski.

Nõukogude ajal pidi Põhjala oma tootmist ümber kohandama vähenõudlikule Nõukogude turule. Kvantiteet sai kvaliteedist olulisemaks.

efa2

Kummitoodete vabriku Põhjala mudelitegija J. Pärnsalu annab juhendeid kleepijale M. Krjakvinale 1960. Foto G. Loss.

Koos plaanimajanduse kokkuvarisemisega püüdis Põhjala ümber orienteeruda turumajanduse reeglitele. 1992. aastal sai ettevõte riiklikuks aktsiaseltsiks ning 1996. aastal aktsiaseltsiks. 1998. aastal pidi kummitoodete tehas Põhjala oma tegevuse lõpetama.

efa3

Kummitoodete tehas Põhjala. Ajavahemikus 1988-1990. Foto Harald Leppikson.

014871_ERM_A_775_63_ab

ERM A 775:63/ab naiste kalossid. Saadud Lüganuse khk, kanti alates 1959.

014877_ERM_A_794_85_ab

ERM A 794:85/ab naiste botikud. Valmistatud 1961 Põhjalas.

014541_ERM_A_904_16_ab

ERM A 904:16/ab viltsaapad. „Ostetud Tartust 1970. aastatel. Sellised saapad olid tüüpilised vanematele naistele, kasutasid ka ERM-i fonditöötajad. Nimetati “proshtshai molodostideks“. Fondides kasutati seetõttu. et olid keskkütteeelsel ajal, kui ruumid külmad, soojad ja redelitel ronides ei olnud libedad.“

050247_ERM_A_913_44_ab

ERM A 913:44/ab laste kummikud. Ostetud 1986.

050253_ERM_A_961_186_ab

 

ERM A 961:186/ab naiste kalossid. Toodetud 1967 Põhjalas.

050252_ERM_A_961_210_ab

ERM A 961:210/ab naiste botikud. Valmistatud 1966 Põhjalas.

Loe lisaks:

http://tallinncity.postimees.ee/1784013/kopli-elujouline-kummitoodete-tehas-pohjala

Eesti Rahva Muuseumi aastaraamat XLVII: Ellen Värv „20. sajandi jalatsite kogu Eesti Rahva Muuseumis“ lk 181–210. Tartu, 2003.

 

Leave a Reply