Spordifilmid Maailmafilmil

Kalle Voolaid, Eesti Spordimuuseumi teadussekretär

Paljudele meeldib Kostja Vassiljev, sest paljudele meeldib jalgpall. Eesti-Holland 2:2 ja David Beckham Tallinnas ja nii edasi, eks ole? Tuhandetele meie seast meeldib ka korvpall (Tarvas? Rock? Kalev? No keegi ju ikka?). Spordisõbrad mäletavad küllap veel aastakümneid, kuidas eestlased kossuplatsil bulgaarlasi nahutasid ja lõpuks EM-finaalturniirile murdsid. Ja kõik need suusatajad seal lumiste metsade ja mägede vahel nende norralaste ja soomlaste ja teistega rinda pistmas!

See on sport, see meeldib meile. On ikka meeldinud. Me mäletame veel Pikkuusi ja Uudmäed ja Loori ja teisigi, kes olümpiavõiduni küündinud. Spordivõistlustele kaasa elamine on Eestis pikaajaline publikuala. Ise tegemine? Noh, siin on veel arenguruumi. Siin on veel arutlusteks ainet küll.

Nüüd on liikumisaasta, arutlegem siis. Saame Maailmafilmil kokku, vaatame filme ja arutleme. Sest filmid, need eestlaste endi tehtud spordifilmid, on vaatamist ja sinna juurde kuuluvat hilisemat arutelu väärt. Kuigi näiliselt (või üldse mitte näiliselt) ehk veidi varjusolnud žanr, on spordifilme Eestis aja jooksul tehtud nii mõnigi. Ja sugugi mitte halbu. Ja igati lugupeetud tegijatelt.

Õigupoolest võib vaatamisele tulevad filmid jagada kaheks – kogenud filmimeeste tööd ja uue põlvkonna tööd. Kogenud põlvkonda esindavad seejuures eriti teenekad ja mitmesugust tunnustust pälvinud filmimehed, kel kõigil olemas hea kogemus spordifilmide tegemisest: Andres Sööt, Peep Puks ja Hans Roosipuu. Võib öelda, et suisa meie spordifilmi raskekahurvägi. Uue põlvkonna tegijatest asetuvad sinna kõrvale Steiv Silm ja Taavi Arus –  mehed, keda loodetavasti selles vallas ees ootamas veel pikk ja mõnus teekond.

Näitamisele-vaatamisele tuleb kokku kuus filmi:

Sportlik sajand (Tallinnfilm 1976). Andres Söödi film, mis räägib füüsilise aktiivsuse probleemidest, noorte ja spordi vahekordadest. Muuhulgas vilksatavad ekraanil ja avaldavad omi mõtteid mitmed Eesti spordiloo suurnimed (Atko-Meeme Viru, Uno Sahva, Arnold Vaiksaar jt). Lisaväärtust pakuvad kroonikakaadrid tuntud ja vähemtuntud sportlaste esinemistest.

Vennaskond (Tallinnfilm 1985). Andres Söödi film kümnevõistleja Valter Külveti treeningutest, võistlustest ja kümnevõistluse momendiseisust teenelise treeneri Fred Kudu vahendusel.

Heerosed (Tallinnfilm 1980). Moskva olümpiamängude eel valminud Peep Puksi film tutvustab vaatajatele meie sportlasi, toonaseid olümpialootusi Aavo Pikkuusi, Ivar Stukolkinit, Jaak Uudmäed ja Viljar Loori.

HeerosedKaader filmist “Heerosed”. Foto ETV kodulehelt

Tiim (F-Seitse 2006). Peep Puksi ja Hans Roosipuu ühisest ideest sündinud film, milles tähelepanu keskmes eestlaste mõne aasta taguse suusaedu saavutamise nimel tehtud pingutused. Kaamera jälgib aasta jooksul suusatajate, nende treenerite, taustajõudude, hooldemeeskonna ja sportlaste pereliikmete ühist tööd tippsaavutuse poole pürgimisel.

F2nn (Osakond 2006). Steiv Silma film pajatab jalgpallimeeskonna 12. mängijast – fännide armeest. Filmis püstitatakse hüpotees, et jalgpall on moodne vereta sõda ning analüüsitakse selle osaliste tõekspidamisi. Sõna saavad nii Eesti jalgpallikoondise mängijad kui ka fännid (Mart Poom, Andres Oper, Tarmo „Kojamees“ Kruusimäe jt).

Töö käib! (Well Well 2012). Taavi Aruse film tunnustatud korvpallitreenerist Andres Sõbrast. Filmi kangelane on kahtlemata mees, kelle emotsionaalne hoiak ja mõnedki intrigeerivad väljaütlemised on teinud temast äärmiselt värvika kuju Eesti spordimaastikul. Filmitegijad jägivad Sõpra terve korvpallihooaja jooksul, püüdes mõista, milline on avalikkuse ees nii enesekindel mees päriselt, fassaadi taga.

Andres SõberKaader filmist “Töö käib!”. Foto ETV kodulehelt

Millisena sport nende filmide kaudu peegeldub? Üks on selge – nii, nagu aja jooksul muutuvad meid ümbritsev keskkond ja arusaamad, muutuvad kaheldamatult ka sport ja inimeste suhe sellesse. See, mis oli oluline nõukogude ajal, ei pruugi tänasele spordisõbrale enam niivõrd korda minna (ja vastupidi). Kuid kuidas on ajas muutunud meie seisukohad ja suhe spordi peamistesse väärtustesse, on need aja jooksul täiesti kaduma läinud või varasemast hoopis reljeefsemalt esile tulnud, – see jääb juba vaatajate otsustada.

Lisainfo ja festivali programm Maailmafilmi kodulehel

_____________________________

Spordifilmide eriprogramm linastub 17. märtsi hommikupoolikul Elektriteatris.

Leave a Reply