Muuseumide veebivärava hetkeseis – positiivne pool

Mirjam Rääbis, Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste osakonna peaspetsialist,viimased 6 aastat MuISiga ninapidi koos

MuISi ja Eesti Muuseumide Veebivärava näol on tegemist väga positiivse, maailmas lausa ainulaadse nähtusega. Mõlemad on pälvinud palju kriitikat ning see teema ei kaota kunagi oma värskust. Püüan järgnevalt välja tuua asjasse puutuvad isikud ja Veebivärava tänase olukorra. Mainin meelega palju nimesid, sest MuISi arendusega on tegelenud suur hulk muuseumitöötajaid.

Muuseumitöötajad on panustanud MuISi ja enne seda KVISi (kultuuriväärtuste infosüsteem) arengusse. Kõigepealt väärib mainimist Kaie Jeeser, kes juba 2000ndate algusest tegeles KVISi arendamisega ning on seni MuISi muuseumidepoolne tugi ja selgroog. Kaie kuulub alates 2013. aasta sügisest ka rahvusvahelise ICOMi muuseumide dokumenteerimisega tegeleva alakomisjoni CIDOC juhatusse. Muuhulgas on just osalemine CIDOCis andnud palju tuge MuISi arendamiseks. Infosüsteemi arendamise juures tegutseb hetkel kolm töögruppi: sõnastike töögrupp, mida sellest aastast juhib Kadri Nigulas Tallinna Linnamuuseumist, konserveerimismooduli töögrupp Tiina Vindi eestvedamisel ning osalejate korrastamise töögrupp, mille eesotsas on Maris Jaagosild Eesti Rahva Muuseumist. Minu hinnangul on töögrupid üsna edukalt käima läinud ning arendusettepanekutest puudus ei ole.

museaal

EKM VR 1178 Iga muuseumitöötaja, kes on panustanud infosüsteemi arengusse väärib tunnustust! Kui saaks, kingiks kõigile karika.

Kuna ülevaate saamine käigusolevatest arendustest on olnud pidev probleem, hoiame eelmise aasta lõpust käigus MuISi arenduste tabelit, mis asub ministeeriumi kodulehel. Uude tabelisse on kokku kogutud kõik MuISi ja Veebiväravat puudutavad uuendused, mis on käigus või mille üle arutatakse. Arenduste tellija on endiselt Kultuuriministeerium, kuid enamasti tuleb vajadus tellimuste järele töögruppidelt ja muuseumidelt. Tellimuste tabeli sünnile aitasid kaasa Merilis Roosalu ja Laura Kipper ning selle aktuaalsuse eest seisab siinkirjutaja. Kõik töögrupid ootavad oma valdkonnaga seonduvaid ettepanekuid, nt sõnastike töögrupile võib julgelt saata sõnastike täiendusi.

Uuematest arendustest, mis ka Veebiväravat puudutavad, võib välja tuua ühtse muuseumideülese kollektsioonide arenduse. See annab võimaluse ühiselt koguda ning kirjeldada olemasolevaid samadesse kollektsioonidesse kuuluvaid esemeid. Muuhulgas on see otseselt seotud muuseuminõukogu teaduskomisjoni eestvedamisel toimuva projektiga “Eesti 1987–2000: murdekoht või lahtihüpe”. Oluline uuendus, mis sellel aastal veel kindlasti käiku läheb, on suuremahuliste failide säilitamine digitaalhoidlas. Sellest vajadusest on ammu räägitud, sest failide säilitamiseks võimaluste leidmine on alati olnud keeruline ja kallis. Arutlused käivad ka teemal, kuidas neid andmeid Veebivärava kaudu kätte saaks, mis omakorda suurendaks oluliselt kasutajasõbralikkust. Oluline täiendus, mis õige pea ette võetakse on tehnikate ja materjalide sõnastike uuendamine. Samuti on luubi all päringute kasutajasõbralikumaks tegemine.

Isiklikus plaanis olen palju puutunud kokku Veebivärava positiivse poolega. Näiteks osalesin sügisel kunstiteooriate kursusel, kus tuli korduvalt ette, et üliõpilane või õppejõud ei leidnud käsitletava teema juurde illustreerivat materjali, mis oli Veebiväravast tegelikult kättesaadav. Tollel hetkel tundsin palju rõõmu asjaolust, et on olemas täiesti korralik võimalus! Muuseumikogud on kättesaadavamad kui kunagi varem ning võimaluste hulk kasvab iga päevaga. Muidugi peaks siin rohkem tegelema Veebivärava laiema tutvustamisega, mille kohta võib öelda, et käesolev postitus on jälle üks samm selles suunas.

Kas üks infosüsteem saab kunagi päris lõpuni valmis? Kindlasti mitte. Alati annab paremini teha ning selle nimel MuISi meeskond töötab. Samas olen olnud alati seisukohal ja jään sellele ka praegu kindlaks, et meil on üks vinge süsteem, mille üle tasub ka maailma kontekstis uhkust tunda.

Sõnastike töögrupp, millega on seotud olnud veel palju teisi muuseumitöötajad:
Kadri Nigulas, Tallinna Linnamuuseum
Aune Anton, Eesti Spordimuuseum
Risto Lehiste, Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum
Marika Reintam, Eesti Sõjamuuseum
Riina Reinvelt, Eesti Rahva Muuseum
Ruth Ristmägi, Eesti Meremuuseum
Sirje Azarov, Saaremaa Muuseum
Teele Saar, Eesti Meremuuseum

Konserveerimise mooduli korrastamise töögrupp, kes tegeleb ühtlasi tehnikate ja materjalide sõnastike korrastamisega. Ka nendega on olnud seotud veel mitmeid teisi muuseumitöötajaid:
Tiina Vint, Tartu Ülikooli Ajaloomuuseum
Hedi Kard, Eesti Kunstimuuseum
Heige Peets, Ennistuskoda Kanut
Pia Ehasalu, Ennistuskoda Kanut
Kaie Kukk, Eesti Rahva Muuseum
Ülle Vahar, Eesti Rahva Muuseum
Sirje Härmas, Tartu Linnamuuseum
Merilis Roosalu, Eesti Ajaloomuuseum

MuIS (Muuseumide infosüsteem) – museaalide ja muuseumisse hoiule võetud esemetele mõeldud infosüsteem ehk selline keskkond, kus muuseumid kirjeldavad, haldavad, liigutavad oma kogusid. MuIS on veebipõhine süsteem, kuhu sisenemiseks pole vaja muud kui a) olla kogudega töötav muuseumitöötaja, b) olla arvuti taga, c) olla ühendatud internetivõrguga. Hetkel  tegutseb MuISis 56 muuseumit, kelle kogudega on võimalik tutvuda Muuseumide Veebivärava kaudu.

Muuseumide Veebivärav – infosüsteemiga MuIS liitunud muuseumide kogusid tutvustav portaal, mis asub aadressil www.muis.ee.

 

________________________________________________________________________

Oma kogemusi muuseumikogusid kajastava infosüsteemiga MuIS jagavad ka:
Kristi Jõeste, TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia rahvusliku tekstiili lektor ja kindameister
Vahur Puik, fotopärandientusiast – 1. osa, 2. osa

One thought on “Muuseumide veebivärava hetkeseis – positiivne pool

  1. Sõnastike töögrupi nimekirjast on täiesti lubamatult välja jäänud kaks nime:
    Maris Rosenthal Tallinna Linnamuuseumist ja Stina Sarapuu Eesti Kunstimuuseumist!

Leave a Reply