Juustest ehted

Siret Saar, koguhoidja

Sisestan praegu paralleelselt muude tegemiste kõrval ehtekogu MuIS-i. Enamasti kaasneb sellega oigamine ning ahhetamine asjade ilu üle, senini on ainsaks erandiks olnud juustest valmistatud ehted – esemed, mida tahaks koguhoidjate valgete kinnaste asemel igaks juhuks kummikinnastega katsuda. Loodan, et viimases ehtekapis ei oota mind küüntest kübar.

Pross

Pross. Hageri khk, valmistatud 1892. a. (ERM A 565:300)
ERM-i kogudes on 32 juustest valmistatud ehteasja: prossid, kaelaehted, uuriketid, juuksenöörid, käevõrud, kõrvarõngad.
Juustest ehted olid moes 19./20. sajandi vahetusel. ERM-i kogude põhjal on vanim pärit 1892. a ja noorim 1920ndatest. Taolisi ehteid kandsid nii mehed kui naised, valmistajateks olid enamasti naised.
Esineb ka teateid, et külades olid lausa meistrid, kes selliseid ehteid valmistasid.
“Uuriketi laskis J. Jõgile teha tema õde, kui J. Jõgi oli 19-20-aastane. J. Jõgi oli sel ajal Saduküla mõisas moonameheks (Kursi khk). Õde laskis keti teha oma juustest, tööraha maksis J. Jõgi ise (täpsemat summat enam ei mäleta). Meister elas Jõgeval. Lähemad andmed meistri kohta puuduvad.” (A 563:2272)
Uurikett

Uurikett. Väike-Maarja khk, valmistatud 1904. a. (ERM A 611:114)
Sageli kingiti enda juustest valmistatud uurikett oma peiule.
“Keti valmistas Marie Nurmela enam kui 60 a eest neiupõlves enda väljalangenud juustest. Keti valmistamiseks kinnitas ta juuksed muna külge, punus keti nii pikaks kui juukseid jätkus, kinnitas uue muna ja uued juuksed kuni kett valmis sai. Keti kinkis ta pulmadeks oma mehele Mats Nurmelale 60 aasta eest.” (A 565:918)
“Meeste uurikett kingiti peigmehele laulatuse ajaks.” (A 565:303)
Huvitav, kas tagamõtteks oli armukakulaadne mõte, et mees oma juustega igaveseks enda külge kindlalt köita?
Usun, et sellele moevoolule aitas kaasa ka selliste ehete valmistamise odavus, sest materjaliks läks vaja lisaks juustele (piisas ka ainult juustest) kas pappi, puitu või traati, kaunistuseks soovi korral klaashelmeid.

Leave a Reply