Kuu kiri nr 12 ehk 100 aastat tagasi detsembris

Kristi Ütt, digitaal- ja eriarhiivi hoiuhaldur

313130_ERM_Fk_95_1ERM Fk 95:1 Olev Aksbergi töömees Joosep Vergi oma sajandat paati ehitamas. Pildistatud Aksi saarel Gustavi talu õues. Foto: A. J. Lusmann, 1912.

Selleaastane viimane kuu kiri[1] on saabunud muuseumisse 6.12.1913 Aksi saarelt Kaguotsa talust. Saatjaks kohalik mees August Johannes Lusmann (ka Luusmann), kes sündis 1885. aastal sealsamas Anna Kristina (snd Klamas) ja Jaan Lusmanni peres. Augustil oli vanem õde Emilie ja vend Oskar. August ise olevat olnud üks Aksi saare koloriitsemaid ja andekamaid kujusid – autodidakt, viljakas helilooja, fotograaf, kirjanik ja äärmiselt laia silmaringiga vaimuinimene. Tema arutlused ja juurdlused maailma asjade üle olid oma ajast kaugelt ees. Eluajal aga ei märgatud ega tunnustatud tema talenti, peeti ehk veidrikukski. Tema kirjutistest peegelduvad võitlused iseenda ja jumalaga ning eneseohverdamine maailma heaks. August Johannes suri 1933. aastal jahipüssiõnnetuse tõttu.[2] 1912. aastal kogus ta Naissaarelt ja Pranglilt muuseumile vanavara (ERM 8325-8354), samuti saatis lähikonnas tehtud fotosid.

313131_ERM_Fk_95_2ERM Fk 95:2 Viimsi kalamehed Aksi saarel. Foto: A. J. Lusmann, 1912.

 

hra Dr. O. Kallas

Tiigi uul. 31

Tartus

Sellega tahtsin E. R. Museumi tähele panemist, mille esimees teie olete, ühe mitte iga päewase nähtuse peale juhtida. Nagu ajalehtede kaudu teada, lähevad nüüd Tallinna ümber olewad saared kõik üks üheteise järele kroonu kätte, Naissaarest alates kuni weikese Koipseni ja neis leidub sagedaste mõndagi laiema tähendusega asja. Naissaarest sain ma juba natuke midagi ära tuua, mida wõimalik wälja lunastada oli, kuid harilikult peetakse Naissaares kui jõuka rahwa seas wähegi wäert asjad enesele ja ei anta neid kergesti wälja. Muidugi ei olnud seal just midagi Eesti laadilist asja, kuna Euroopa kultur seal oma häwituse töö täieste ära teinud on, kui tähtsad oleksid iseäranis päris algupäralised saare pulma ülikonnad, mis umbes 150 aastat tagasi tarwitada oli. Need on ühe: Maria Bergi käes. (Ma tegin neist päewapiltlika üles wõtteid.)

Asi, mille pärast ma kirjutan, on see, et ma pean praegu läbirääkimisi Naissaare koolmeister Bleesiga, et ta minu appradiga päewapiltlika üleswõtteid Naissaares seni teeks, kuni saarelt rahwas lahkuwad, et sellest üks monumentalne pildikogu saaks. Pääle selle weel wanu Naissaare meeste tööriistu j.n.e.

Kas soowiks E. R. Museum lõpuks samast pildikogu enesele?

Asi tuleb muidugi esiotsa politsei poole saladuses hoida, sest Naissaar on kõige wõõra olluse eest kinni.

 

Auustusega

  1. A.     J. Lusmann

Aksi saares

(Rannuse (?) poe kaudu)

Kalarannas

65_1ERM Fk 65:1 Naissaare tuletorn. Foto: A. J. Lusmann, 1912. 

Näiteid August Johannes Lusmanni poolt 1912. aastal Naissaarelt ja Pranglilt korjatud esemetest:

015083_ERM_8328_abERM 8328 Lambanahksed naiste sukad. Muuseumile müünud Arnold Jürgenson Põhiotsast Naissaarel.

015132_ERM_8341_1_2ERM 8341 Saapad, ülemine osa hülgenahast. Saapaid tarvitati hülgepüügil. Kingitud Prangli saarelt.

023976_ERM_8343ERM 8343 Lambanahkne rannamehe müts. Kingitud Prangli saarelt.

001494_ERM_8330ERM 8330 Õlgedest kirjadega karp. Muuseumile müünud Matias Matsoni pere Naissaarel.



[1] ERM A f 1, n 1, s 35a. Kirjad on avaldatud muutmata kujul, vana kirjaviis on normeerimata.

[2] Sild, Tiina. Aksi kogukond ja maastikud. – Aksi – mereriik Tallinna külje all. Tallinn: Rannarahva Muuseum, 2011. Lk. 76–78.

 

Leave a Reply