„Ma olen haige ja meil teiega saab olla ainult üks teema – haigused!”

Siret Saar, koguhoidja

Aeg-ajalt ilmub meedias nupukesi kõrges eas inimestest, kes pole väidetavalt kunagi haiged olnud või kellel on kõik oma hambad suus. Enamik inimesi on siiski haiguste, arstide ning haiglatega kokku puutunud.

031008_ERM_A_957_2_1_6ab

ERM A 957:2 Nukk, arst.

ARSTID

 Kuid mõni hakkas oma huvides arsti mängima. Nii tuli 1933. a keegi noormees Põltsamaale ja tutvustas end arstina. Hakkas siin tüdrukuid võrgutama. Ühel emal oli mehelemineja tütar, kel kaelasooned olid haiged ja käis pidevalt „arsti“ juures. Näppas ema järelt raha, et see viia „arstile“. Teised tüdrukud ei julgenud emale sellest rääkida. Tüdruk oli selle loo enne sõbrannadele välja lobisenud. Et asi juba nii suureks läks, kavatsesid inimesed pöörduda kohaliku naisseltsi poole, et ehk see „haige tüdruk“ pääseb „arstist“. Korrespondentide vastused (KV) 737:198 (1930ndad Põltsamaal)

Kord ütles üht haiget läbi vaadates, et katsume maksa ka. Tahtis siis haige maksa kompama hakata, aga haige mõtles hoopis, et tuleb raha maksta. KV 737:397 (1950ndad Põltsamaal)

HAIGLAOLUD

On meeles mitmesuguseid takistusi tööl. Näiteks oli elektriga häda 1950ndatel aastatel. Vahel tuli taskulampide ja küünalde abil tööl olla. Juhtus ka niisuguseid olukordi, kui haiglast lülitati elekter ära, kui taheti kinos filmi näidata. KV 737:583 (1950ndad Põltsamaal)

Aga kord kadus elekter haiglast. Dr Eha Mäll oli siis ametis, kui see kentsakas asi juhtus. Nimelt oli ühel mehel munandikotis vesi. Kirurg Eha Mäll hakkas küünlavalgel tööle. Kuid tuli sai liiaks ligidale ja mehel karvad läksid põlema. KV 737:400 (1950ndad Põltsamaal)

049004_ERM_Fk_2834_1113

ERM Fk 2834:1113 Ambla haigla. Arst töötamas. Foto: Agnes Tõldsepp, 196ondate II pool.

Ka kuulmisega on vahel mõisted viltu läinud. Kord õde Vaike Utt küsis palatis haige mehe käest, kel oli just operatsioon olnud, et kuidas kusi käib. Aga mees kuulis halvasti ja arvas, et küsiti, kuidas käsi käib. Ja vastaski, et hästi, aga kuidas teil käib. Ja kogu palatitäis mehi hakkas naerma. KV 737:399 (1960ndad Põltsamaal)

049014_ERM_Fk_2834_1123

ERM Fk 2834:1123 Ambla haigla. Patsiendi raseerimine. Foto: Agnes Tõldsepp, 1960ndate II pool.

12.10.2003 Varahommikune (07.25) kraadimine näitas 35,9. Peale Mihkli ja Heigo ma teiste haigete nimesid ei tea. Kuni jõuan nende pärisnimesid kindlaks teha, kleebin omas mõttes neile külge ajutised märksõnad. Nii on mul kogunenud: Terane, Mereröövel, Kirk, Köster, Murumuna, Levandi, Tsehhijuhataja, Noor-Sumre, Kiilaspea, Kavaler, Onupoeg Ants, Aalsgaard, Täi-mees jne.

08.50 Minu kaal koos haiglapesu ja dressiülikonnaga on 69 kg. Ei saa aru. Kas kodune kaal tõesti nii rängalt valetab? Kümme päeva tagasi sain Türil aluspesus kehakaaluks ainult 64 kg.

09.46 Hommikusöök: hirsipuder, kohv, või, vorst. Leib-sai. Mul on ka klaasitäis kefiiri (ei teagi, milline vorm on sobivam – keefir või kefiir, viimane on suupärasem), mida saab protseduuridetoast tablettide allaneelamiseks. Mina neelasin oma hommikuse tabletiportsu alla õhtuse teeveejäägi ja Riina toodud allikavee seguga. Kefiir näis kahjustatud kurgule liiga külmana. Kefiiri limpsisin koos pudruga. Peab kiitma toitlustust, et iga päev on erinevast kruubist puder. KV 1140:112 (2003 Tartus)

 

Kuna just esmakordselt, siis tabasid mind ka haiglaga kaasnevad ebameeldivused ootamatult, nagu minu kasvule mittesobiv haiglariietus, uriini- ja väljaheiteproovide andmine jne. Viimane oli Tamsalu haigla tingimustes väga keeruline ja vastik tegevus. Aga nõukogude meditsiinibürokraatia nõudis seda kõikjal haiglates ja kõigilt, kes üle selle läve astunud (või toodud). Oli siis tegemist mõne sisehaiguse, haava või koguni luumurruga. KV (2012, lk 7) 1968 Tamsalus

Külastajaid mõistagi siia ei lubatud, ei lastud välisuksest sissegi, seega oli ametlikult lisaproduktide saamine välistatud. Aga inimene on leidlik. Ma ei tea, kust see nöörikerake saadi, aga pea iga päev lasti mõne palati aknast (palatid asusid 2-l korrusel) nöör alla, seal ootava külastaja kätte ja tõmmati tagasi pakikesega. Ega reeglina mingit rasvast, haput ega muud ohtlikku toodudki, vaid ikka kergemat (kommid, küpsised jne). KV (2012, lk 16) 1968 Tamsalus

049003_ERM_Fk_2834_1112

ERM Fk 2834:1112 Medõde töötamas. Ambla haigla. Foto: Agnes Tõldsepp, 1960ndate II pool.

LAPSED

079084_ERM_Fk_2644_8230

ERM Fk 2644:8230 Läti tervishoid. Haigla lasteosakond. Foto: Viktor Salmre ,1970.

Lapsed olid tal sabas nagu väikesed linnukesed. Hoidsid arstil käest või kitlisabast kinni. Ja kõikidele jätkus arstil hea sõna. KV 737:522 (1930ndad Põltsamaal)

079090_ERM_Fk_2644_8236

ERM Fk 2644:8236 Läti tervishoid. Haigla lasteosakond. Foto: Viktor Salmre ,1970.

Ma olin arstide peale vihane, et nad mult vabaduse võtsid, ja ema pahandas mind sellega, et pettusega mu haiglasse pani. Ta luiskas mulle midagi, mida ma enam ei mäleta, ja läks ära ning ma jäin rahulikult tema tagasitulekut ootama. Siis aga selgus, et ema ei tulegi tagasi ja mind ei lasta haiglast ära. Nutsin nördimusest, ma olin enda arvates liiga suur, et mind nõnda petta. KV 1151:230 (1960ndad Tartus)

077079_ERM_Fk_2644_6225

ERM Fk 2644:6225 TÜ haigla. Operatsioon. Foto: Viktor Salmre, 1968.

Nõnda siis saadeti mind kurgumandlite operatsioonile. Mind opereeris väga ilus noor valgepäine arst. Pärast operatsiooni oli mul mitu päeva palavik ja teise lapsed, kes olid tervemad, kohtlesid mind üleolevalt, samuti sanitarid. Surmahirm võttis murdeeas minu üle üsna tugevalt võimust, nõnda siis kartsin ka seal haiglas, et minuga midagi halba juhtub. KV 1151:232 (1960ndad Tartus)

074646_ERM_Fk_2644_3792

ERM Fk 2644:3792 Pildid näituselt „Mina olen haige“. Foto: Viktor Salmre, 1966.

Meie külas arsti ei olnud, ei olnud ka naaberkülas. Ma ei tea, kas külanõukogu juures oli. Ei olnud kuulda, et keegi oleks arsti juures käinud või kellelegi oleks arst koju kutsutud. [—] Mina olen ka saanud oma nahal tunda, mis tähendab, kui arst ja apteek on kaugel. Külmetasin ja sain keskkõrvapõletiku. Iga poolteise-paari kuu takka hakkas kõrv valutama. Algul tasapisi tuikama, siis läks valu tugevaks. „Rohtu” oli meil koguni kolme sorti: kuum pudel padja peale kõrva alla, tilk kampriõli vatitüki peale ja kõrva sisse ja vaarikavarre tee palaviku alandamiseks. Nutsin 2–3 päeva voodis, kuumaveepudel kõrva all. Siis hakkas kõrvast mäda jooksma ja valu läks üle. Kuni järgmise korrani. Kannatasin kõrvavalu kümme aastat. Kui läksin linna kooli, siis pääsesin kõrvaarsti juurde. KV (2013, 1940ndate esimene pool, küüditatud Jaroslavli oblastis)

049010_ERM_Fk_2834_1119

ERM Fk 2834:1119 Ambla haigla. Foto: Agnes Tõldsepp, 1960ndate II pool.

Hommik algas äratusega kell 8.00. Sanitar süütas laetule, lükkas lahti kaks suurt palati akent ja hakkas harja otsa seotud lapiga, ise kolistades vastu öökappe ja voodeid, põrandat pesema. See sanitar oli Sonja. Vanem naine ja alati pahas tujus, eriti hommikul. Teine sanitar oli jälle hästi emalik ja empaatiline venelanna, Maša. Lamajatel oli rõõmupäev, kui oli Maša vahetus. Kolmas oli eestlanna Õie, kes vahel ei rääkinud päev otsa sõnagi. Aga ta sai oma töö ka sedasi tehtud. Mis puutub med. personali, siis kõige tähtsam oli lamajatele sanitar. Kui viimane hommikul juba halvas tujus tööle tuli, oli asi räbal. Enamus personalist oli venekeelne. [—]

Algas hommikusöögi aeg. Käijad läksid ise sööklalaudade taha. Lamajatele toodi toit palatisse. Toit oli rikkalik nagu selle haiguse puhul vajalik. Kohvi piimaga, puder, võitükike, saia viilus, leivaviilud, juust, vorst. Peale sööki tabletid. [—; siis tulid koolitunnid, mis haiglas olid lühemad kui päris koolis.] Peale tunde oli rikkalik lõuna. Ja minul tekkinud isu. Kõigepealt toodi supp. Siis praad, kus ei puudunud ühelgi päeval liha. Oli maksakaste või kana. Sageli kotletid ja hakklihakaste. Mitte kunagi ei puudunud magustoit. Meile meeldis kõige rohkem karamellikissell. Praelisand oli alati vitamiinirikas toorsalat. [— ; pärast lõunat oli tund magamisaega ja siis õpiti järgmisi päeva koolitükke palatites.] Päevasele unele järgnes õhtuoode. Küpsised ja mahl. Õhtusöögi aeg oli kell 18.00. Kas makaronid või piimasupp võileibadega, vahel mõni vormiroog. Saiakesed ja magus tee. Enne uinakut pidime jooma veel klaasi kefiiri. Eriti oli see oluline lamajatele (seedetegevuse korras hoidmiseks). Kodust toodi ka lisaks mahlu, apelsine, õunu. [—]

Igal reedel oli vestibüülis kino. Vahest näidati vaid naljakaid multifilme. See oli vist sellepärast, et haiged said niiviisi palju naerda ja naer on teadagi hea ravim. Oli ka tõsisemaid linateoseid. Kinno läksid lamajad koos voodiga. Sanitarid ja õed käisid palatid läbi ja küsisid, kes soovib kinno minna. Siis viidi haige kohale. Enne oli mõistlik siibrit küsida. Kui kõik voodid tihedalt üksteise kõrvale olid lükatud ei saanud enne ära minna, kui film läbi oli. Need, kes omal jalal liikusid, istusid seinte ääres toolidel. Pean jällegi mainima, et filme valides eelistas med. personal meile näidata komöödiaid. Vene komöödiafilmid olid haigete seas populaarsed. KV (2011, 1961. a Tallinna Laste Luutuberkuloosi Sanatooriumis)

RÖNTGEN

085335_ERM_Fk_2644_14481

ERM Fk 2644:14481 Polikliinik. Röntgen. Foto: Viktor Salmre, 1970–1975.

Ütleski, et tema noorusaeg mööduski pimeduses (1957–1979). Ainult pisike punase tulega lamp põles kirjutuslaual, kui sai kirjatööd teha. Kui algas aga lähivaatlus, tuli see lamp ära kustutada. Sel ajal oli see ennesõjaaegne aparaat, mis Saksamaalt tellitud dr Prima ajal. Aparaadil polnud viga, aga juhtmed viskasid sädemeid, kuid uusi polnud kuskilt saada [—]

Arst mingisugust kaitset ei saanud. Ainult väike tume kilbike oli mingiks kaitseks, oli nagu sirm. KV 737:586 (1960/70ndad Põltsamaal)

HAMBARAVI

074359_ERM_Fk_2644_3505

ERM Fk 2644:3505 Tallinna Mustamäe polikliinik. Hambaravikabinet. Foto: Viktor Salmre, 1969.

See hambavalu on üldse üks imeline haigus. Ja tõesti, närvisüsteemiga väga tihedalt seotud. Tean isiklikult inimesi, eriti lapsi, kes tulevad hambavaluga arsti juurde. Jäävad ooteruumi järjekorra tõttu ootama ja ennäe – ei valutagi enam. Ja kes on selline laps, kes on nõus hambavaluta arsti juurde minema. KV 737:477 (1970ndad Põltsamaal)

KIIRABI

082474_ERM_Fk_2644_11620

Fk 2644:11620 Tervishoid. Kiirabi. Foto: Viktor Salmre.

Kord jutustas velsker Pilvi, kuidas ta kiirabiautoga hakkas üht Võisiku hullu haiglasse tooma. Aga see ei püsinud paigal. Tahtis ka ära minna käest, lüüa. See pole mul meeles, kas tuues või minnes see juhtus, aga teeservas oli neil hulluga rabelemine ja pärast vaatas, et üks kuldkõrvarõngas kadunud. Käis samas rabelemiskohas kaks korda otsimas, aga kätte ei saanud. KV 737:522 (1980ndad Põltsamaal)

049017_ERM_Fk_2834_1126

ERM Fk 2834:1126 Kiirabiauto Škoda Ambla haigla ees. Foto: Agnes Tõldsepp, 1960ndate II pool.

Leave a Reply