Rohkem kui 10000 sõna ehk retro-kokkamine

Kristi Ütt, digitaal- ja eriarhiivi hoiuhaldur

Rahvasuu räägib, et üks pilt ütleb rohkem kui tuhat sõna. Aga kui pildil on lisaks asjadele ka sõnad? Kas siis ütleb see pilt rohkem kui kümmetuhat sõna? Kindel see! Lisaks hakkab veel suu vett jooksma.

Eesti omaaegse kokanduse suurkuju Linda Petti (1918–2000) arhiivimaterjalide hulgas, mida ERMi arhiivis hoitakse, on mitmesugust põnevat materjali, alustades daami päevikute ja erialaste märkmetega ning lõpetades põnevate fotode ja kokaraamatutega. Järgnevad isuäratavad toidufotod koos retseptidega on pildistatud 1980ndatel kaupluses Tuljak toimunud piimatoodetest ja kanalihast valmistatud roogade näitusel, kus huvilistele jagas selgitusi just toiduainete tehnoloogia insener ning kokaraamatute autor Linda Petti. Vaadake niisama või tehke järele!

Road toidunäitusel kaupluses Tuljak. Foto: ERM Fk 2942:442

PILAFF KANALIHAGA
1 BROILERKANA
1,5 KLAASI RIISI
3 SIBULAT
2 PORGANDIT
½ –1 KÜÜSLAUK
100g KREEKA PÄHKLI TUUMI
½ KLAASI SÖÖGIÕLI
Soola, safranit

Kodujuust suitsukalaga näitusel kaupluses Tuljak. Foto: ERM Fk 2942:435

KODUJUUST SUITSUKALAGA
500g KODUJUUSTU
200g 20% HAPUKOORT
200g PUHAST SUITSUKALA
4 SIBULAT
KURKI, TOMATIT, REDIST

Roog näitusel kaupluses Tuljak. Foto: ERM Fk 2942:443

„SEENED“
250g RASVATA KOHUPIIMA
100g VÕID
100g RIIVITUD JUUSTU
400g MARINEERITUD või VÄRSKET KURKI
300g VÄIKESEID TOMATEID
paprikapulbrit, soola

Hapendatud pett õunakastmega näitusel kaupluses Tuljak. Foto: ERM Fk 2942:434

HAPENDATUD PETT ÕUNAKASTMEGA
0,5l HAPENDATUD PETTI
0,5l ÕUNAKASTET

KEEFIR KÕRVITSAMEHUGA
0,5l KEEFIRIT
0,5l KÕRVITSAMEHU

Eesti Rahva Muuseumi raamatukogus (Veski 32, Tartu) on kuni 21.06.2012 avatud väljapanek Linda Pettiga seotud arhiivimaterjalidest. Näha saab lihast ja piimatoodetest valmistatud roogade retsepte ning isuäratavaid toidufotosid, Linda Petti sulest ilmunud kokaraamatuid ja pisitrükiseid, tema kokandusalaseid märkmeid ja muudki huvitavat.

Tulge raamatukokku uudistama!

Kes soovib Linda Petti elu ja tegevuse kohta rohkem teada saada, võib lugeda artiklit ERMi ajalehest Värat nr 2 (10), lk 3. http://www.erm.ee/UserFiles/TeadusKogud/Trykised/Varat/varat_2011_2.pdf

Leave a Reply