Jaanika Jaanits, koostöövõrgustike koordinaator

Välismaal töötamine, Eestist väljapoole õppima või niisama maailma avastama minek ning parema elu otsimine väljaspool kodumaad on saanud viimasel ajal tõusvaks trendiks. Avalikkuses räägitakse järjest suurenevast väljarändest, negatiivsest iibest ning kardetakse, et Eestisse ei jäägi varsti enam kedagi. Kuna teema on aktuaalne ning muuseum soovib oma tegevusega ühiskondlikku arutellu sekkuda, kutsusime ellu projekti pealkirjaga „1/10 eestlust“. Tegemist on uurimis- ja näituseprojektiga, kus kooliõpilased uurivad muuseumi eestvedamisel ning Tartu Ülikooli etnoloogiatudengite abiga väljarännanute motiive, Eestist lahkumise põhjuseid, elu välismaal, tagasitulekuplaane jne. Olulise aspektina on tähelepanu all ka väljarännanute perede ja lähedaste suhtumine Eestist lahkumisse ning lähedaste hakkamasaamine kodus.

Projektis osaleb Kärdla Ühisgümnaasium ning seetõttu uurimegi väljarännet Hiiumaalt lahkunud inimeste näitel. Selgitamaks välja Eestist lahkunute lähedaste arvamusi, käisime 23.–27. augustil Hiiumaal välitöödel intervjueerimas neid, kes on Eestisse jäänud või siia uuesti tagasi tulnud.

Välitöödel osalesid Kärdla Ühisgümnaasiumi 11. klassi õpilased Adele Vaks, Priit Kivisilla ja Marit Martin, Tartu Ülikooli etnoloogiamagistrant Katre Koppel, tudengid Triinu Sikk ja Hanna Muldma ning ERMist teadur Ehti Järv ja koostöövõrgustike koordinaator Jaanika Jaanits. Välitöödel intervjueerisime 29 inimest, kellest 24 olid väljarännanute lähedased, 3 elavad praegu välismaal ning 2 on Eestisse naasnud.

Suur osa projekti jaoks vajalikest intervjuudest on nüüdseks tehtud, kuid töö kogutud materjaliga alles algab. Õpilaste jaoks tähendab see intervjuude põhjal keskkooli lõpetamiseks vajaliku uurimistöö kirjutamist ja samuti plaanime kogutud materjali põhjal koostada järgmisel aastal näituse, mis kajastab Hiiumaa näitel väljarännet Eestist. Seni aga, kuni intervjuud ei ole veel analüüsitud ning eelpool mainitud küsimustele vastuseid anda ei saa, võite lugeda Priidu ja Adele muljeid esimesest välitöökogemusest.

23.august, 2013 23.40 Orjakus

Jõudsime lammastest ümbritsetud ööbimiskohta, kus seadsime ennast sisse.

Ehti Järv suhtlemas kohalike lammastega. Foto Triinu Sikk

Õhtustasime lähedal asuvas sadamapubis ning tutvusime üksteisega. Siiski on kerge võõrastustunne, kuid peale prooviintervjuud hakkas kergem. Kollektiiv on lõbus ning õhtu möödus ilma suuremate vahejuhtumiteta. (Priit)

Fotod: Ehti Järv

24. august, 10.40 paiku Orjakus

Välitööde esimene hommik. Suurem kohmetus ja mida-ma-siin-küll-teen tunne on üle läinud. Inimesed on enam-vähem tuttavaks saanud, Orjaku küla ka. Täna läheme esimesi intervjuusid tegema, kes rattaga, kes bussiga. Loodetavasti vastab Kirsi, üks intervjueeritavatest, ka varsti mu kirjale ja räägib, millal ja kus talle kokku saada sobib. Natuke kindlam tunne on küll, kui keegi vanem, targem ja asjalikum kaasas on. Samas teen ma täna (plaanide kohaselt) intervjuusid inimestega, keda ma üldse ei tea – kuivõrd Hiiumaal on üldse võimalik kedagi mitte tunda… Aga mis seal siis ikka. Ongi elu põnevam.

Triinu Sikk ja Hanna Muldma tutvumas välismaal vaja läinud esemetega. Foto Ehti Järv

Hanna Muldma intervjueerib väljarännanu ema. Foto Ehti Järv

Üldiselt ei oska ma tulevatest päevadest midagi arvata või oodata. Juba täna jõuab kohale veel inimesi, nii et seltskond on õhtuks juba täiesti teine. Aga tore, ma usun. Ja koht on imeilus, nagu Hiiumaa turismibrošüürist võetud: meri, kadakad, lambad. Nii et tulgu mis tuleb, ma usun, et tore on ikkagi. (Adele)

Foto Ehti Järv

26. august, esmaspäev, hommikul Orjakus

Eile oli ilus vaikne pühapäev. Peale Kärdlas mõne intervjuu tegemist sõitsime Orjakule tagasi, sõime lõunat ja põrutasime siis Hiiumaad avastama. Jõudsime Sõrul millimallikaid uurida, Vanajõe oru (väga) lühikese õpperaja läbi käia, Kõpu (mõned ka Ristna) tuletorni tipus käia ja Kalana sadamas päikeseloojangut ja kohviku viimast lahtiolekupäeva nautida. Orjakule tagasi jõudsime juba pimedas – ning hakkasime siis ruttu õhtusööki valmistama ja sauna kütma. Pikk ja ilus päev oli. Palju oli rääkimist ja kuulamist – ja vaikuse nautimist. (Adele)

Grupipilt Kõpu tuletornis. Foto: abivalmis Kõpu tuletorni külastaja

26. august, esmaspäev, Kärdla pargis

Adele kirjutamas välitöö päevikut. Foto Jaanika Jaanits

Ma ei jõua ikka ära imestada seda, kuidas võlusõnade “ERM”, “projekt” ja “uurimistöö” peale on võhivõõrad inimesed valmis meile oma eluloo ja arvamuse maailmast ära rääkima. Etnoloogia on põnev ala, pole midagi öelda. (Adele)

Adele Vaks intervjuud tegemas. Foto Jaanika Jaanits

Hommik oli ilus ja sellele järgnev päev samuti. Enne minekut sõime ja tegime päevaks plaani. Lõunaks tulime kõik koos bussiga Kärdla. Täna on ka viimane päev, et inimesi intervjueerida. Kogu siinoleku aja on imestatud, kui vähe on liiklust ja inimesi. Varsti pöördume juba Orjakule tagasi. (Priit)

Priit Kivisilla intervjuud tegemas. Foto Katre Koppel

27.august, teisipäev, kodus

Eilse õhtu veetsime kaarte mängides ja niisama vabalt olles. Hommikul peale sööki alustasime välitööde kokkuvõtmisega. Jagasime omavahel ära ülesanded, mida me tegema peame ja tutvusime töövõtetega. Sõime lõunat ja peale seda sättisime ennast minekule.

Kokkuvõtteks võib öelda, et tegemist oli väga mõnusa ja õpetliku nädalavahetusega. Sai uusi kogemusi intervjueerimisel ja mõista ka teema aktuaalsust meie ühiskonnas. Oleks ka järgmine kord nõus sarnase ettevõtmisega ühinema, aga töö alles algab! (Priit)