Mida ma täpsemalt kollektsioneerin?

Leo Luks

Kogun umbes kümmekond aastat ümbrispabereid, millesse pakitakse üksik tualettpaberirull. Tuleb nentida, et aasta-aastalt on üha raskem kollektsiooni täiendada, sest aina enam pakitakse tualettpaberit hulgakaupa kilepakenditesse. Eriti valdav on see tendents Lääne-Euroopas, ent sääraseid megapakke ma ei kollektsioneeri. Samuti võib mu hobi segi ajada nn suveniirpaberite korjamisega: sageli müüakse turistipoodides kalli hinnaga tualettpaberit, mis on ise kogu rulli ulatuses mingite naljakate piltidega (nt. dollarimärgistega) kaetud. Sääraste pildipaberite korjajaid olen võrgu vahendusel leidnud (nt http://toilet-paper.com/), kuid ümbriste kogujaid mitte. Täpsuse huvides võib öelda, et võrgus leidub virtuaalne vanade USA ümbrispaberite muuseum (http://nobodys-perfect.com/vtpm/).

Lühiülevaade kollektsioonist

Millal ma kogumist alustasin, täpselt ei mäletagi, aga kindlasti jääb algus 21. sajandisse. Esmatõuke sain Leedus toodetud tualettpaberist Grite – tooteid pakuti poes kirevas värvivalikus. Tänini pean seda tooteseeriat üheks ilusamaks nähtuseks oma kollektsioonis.

foto1

Seeriate võlu

21.06.2013 seisuga sisaldab mu kollektsioon 405 erinevat ümbrist vähemalt 41-lt tootjamaalt. Riikide täpne arv pole teada, kuna mõnedel ümbristel puudub identifitseerimist võimaldav info. Lisaks on mul julgelt üle 100 ühiku vahetusfondis – tõsi küll, ühtegi vahetust pole tänaseks toimunud, kuna ma pole ühtegi teist kogujat leidnud. Loodan, et olukord paraneb, kui leian aega oma kollektsiooni kohta veebilehe koostada.

Kuigi valdav enamik minu kollektsioonist pärineb Ida-Euroopast, on kogus esindatud kõik maailmajaod ja mandrid peale Antarktika. Riikide edetabeli esiots hetkeseisuga:

  1. Venemaa – 72 erinevat
  2. USA – 67
  3. Poola – 26
  4. –  5. Bulgaaria ja Slovakkia – 20

Laias laastus võib ümbrispaberite kujunduses eristada kahte stiili – meile tuntud ida-euroopa stiilile sekundeerib angloameerika stiil (Suurbritannia, kogu Ameerika, Austraalia ja Uus-Meremaa, samuti levib stiil Aafrikas). Suurim erinevus seisneb selles, et angloameerika ümbrispaberid on palju suuremad, veidi üle A4 formaadi ning rull mässitakse tervenisti ümbrise sisse.

foto2

Angloameerika stiilinäide

Samuti võib öelda, et angloameerika ümbriste kujundus on fantaasiavaesem: enamasti esitatakse neil tootjafirma logo, nagu oli näha ka eelmisel pildil. Ida-euroopa stiilis ümbriste kujundus on palju kirevam, lemmikmotiiviks tootjalogode kõrval on lõbusate loomade kujutamine:

foto3

Loomad tootearenduse teenistuses

Miks sellist prahti koguda?

Iga kollektsionäär teab, et kogumises peitub kirg. Küllap mõned inimesed koguvad midagi (nt kunsti) puhtärilistel kaalutlustel, lootuses esemed hiljem vaheltkasuga edasi müüa, kuid valdav enamik kogub lihtsalt rõõmu pärast, et elu huvitavam oleks. Leian, et minu kogumisobjekt on mitmel põhjusel hästi välja kukkunud.

  1. Ümbrised on piisavalt haruldased. Ei ole mugav koguda midagi, mille tarbeks peaks meeletuid andmebaase koostama ja vahest eraldi majagi ehitama.
  2. Samas on WC-paber piisavalt odav, et kogumisteele ei tekiks majanduslikke karisid. Ka sõbrad ei pea paljuks välismaal viibides mulle ümbriseid hankida, isegi kui neil tuleb selleks rull osta ja nad sisu parajasti ei vaja.
  3. Objekt on piisavalt ainulaadne ja naljakas, kogumine lõbustab nii mind kui tuttavaid. Aastal 2009 käis seda imet kaemas isegi ETV saade Ringvaade. Mõistagi pole loovus maailmas lõputu, iga teine inimene, kes mu kollektsioonist kuuleb, viskab nalja, mida ta ise küllap väga originaalseks peab, soovitades mul lisaks hakata koguma ka kasutatud WC-paberit.

foto4

Stiilinäide: Venemaal hinnatakse miskipärast informatiivsust ning levinud ümbriste motiiviks on ülevaade rullis leiduva paberi pikkusest

Põnevaimad eksemplarid

Kuna mu kollektsionäärikarjäär pole kuigi pikk, sisaldab kogu põhiliselt kaasaegseid, poest hangitud ümbriseid. Meeldivaks erandiks on väike ajalooline kogu Nõukogude Liidu päevilt.

foto5

Mäletades Nõukogude Liitu

Kõige suuremaks kurioosumiks oma kogus pean sertifikaadiga tualettpaberiümbrist. Selle harulduse organiseeris mulle sõber Marc Hight, kes veetis Tartus ühe aasta Fulbrighti vahetusõppejõuna. Jõulude ajal kodus käies oli ta mu hobist juba teadlik ning ma panin talle südamele, et hoidku silmad lahti. Kuna Marci ema töötas vanglaametnikuna, ei piirdunud sõber pelgalt seal käibel oleva paberi ümbrise hankimisega, vaid lasi vormistada ka alljärgneval pildil paistva sertifikaadi:

foto6

Küllap ainus sertifitseeritud ümbris maailmas!

Lustakaid lugusid kogumisradadelt

  • Aastal 2005 viibisime sõpruskonnaga bussireisil Ida-Euroopas ning mõistagi olid mul poodides käies silmad ees ja taga. Ühel ööl põikasime Slovakkiasse jõudes sisse ööpäevaringselt lahti olevasse Tesco supermarketisse, kuna hommikuks vajaminev priimuse gaas oli otsas. Jäin esialgu bussi tukkuma, kuniks ostudelt naasnud reisikaaslane mind teavitas: Leo, seal on 9 erinevat paberit müügil. Mõistagi siirdusin kiiremas korras asja uurima ning saingi kogule tublisti täiendust. Kuid mida võis arvata öiselt tühjas kaubasaalis igavlev kassiir minu kaubavalikust – 1 õlu ja 9 rulli WC-paberit?
  • Kassapidajatel on veelgi tulnud nuputada, kuid küllap nad on veidrikega harjunud. Nimelt leidis sõber USA-s viibides poest minu jaoks 4–5 paberümbrisega rulli ning ostis need mõistagi ära. Ometi ei leidnud ta endas motivatsiooni rulle kaasa tassima hakata, mistõttu ta pakkis rullid kohe kassa juures ümbristest lahti, paigutas ümbrispaberid hoolikalt mapi vahele ja jättis rullid kassa juurde vedelema.
  • Eelneva loo variatsioon: Moskvas viibides peatusime ülipeene jahtklubi hotellis. Mõistagi sai vabal ajal poes käidud ning kogu täiendatud, aga koju minnes polnud samuti viitsimist rulle lennukisse vedada. Poetasin siis ümbristest ilma jäänud rullid vaikselt hotellitoa sahtlisse – huvitav olnuks teada, mida toateeninduse esindajad säärasest vihjest hiljem mõtlesid.
  • Mõnikord võib ümbrispabereid leida ka hotellidest, kuid mõistagi võtavad usinad teenindajad rullilt ümbrise ära, enne kui WC-sse paigaldavad. Nii mõnigi sõber on leidnud selle vastu rohtu: tuleb hommikul leida sobiv hetk ning minna hotelli koridoris seisvasse koristaja kärusse vargile!
  • Ainus kurbnaljakas lugu minu kollektsiooniga seoses juhtus samuti hotellis. Sõber oli välismaalt hankinud mulle uue ümbrispaberi ning kutsus mind uhkeldades seda kaema. Kuna viibisime parajasti hotellis ning ta oli iluduse paigutanud oma toas aukohale – voodile – juhtuski õnnetus. Nimelt oli vahepeal käinud koristusbrigaad ning raske vaevaga hangitud väärteseme ära koristanud. Kuna peeglit polnud käepärast, ei tea ma siiani, kummal meil tookord pikem nägu ees oli.

foto7

Sama ümbrispaber erinevates värvitoonides: kollektsioneerijate terminoloogias on tegemist erimitega

Lõpetuseks

Soovin selle heietuse lõpus tänada kõiki inimesi, kes on võtnud vaevaks mu kollektsiooni täiendada. Kindlasti on abilisi olnud kümneid ning ma ei tee siin katsetki kõiki meelde tuletada. Kuid kaks suurimat abilist on aastate vältel meelde jäänud: need on (alfabeetilises järjekorras) Marek Kolk ja Sven Sester.

Lugeja – kui Sul on üleliigseid ümbrispabereid, ära häbene neid mulle saatmast, võta ühendust leoluks@hot.ee või Facebooki vahendusel. Teine võimalus: hakka ka ise koguma ning asume omavahel ümbriseid vahetama!

3 thoughts on “Mida ma täpsemalt kollektsioneerin?

  1. Tore on vaadata mõnda üllatavat kollektsiooni.Mida kõike ie koguta.
    Kas sellel kogumisel on ka eriline nimetus?
    Näit:ferridromofiilia – raudteepiletid ; fromoloogia – juustupakietiketid
    marott – veidruseni küündiv harrastus.
    Ma olen leidnud veidi üle 30 nimetuse.
    Tänan tähelepanu eest.
    Mati

  2. Viide: Käed on kirjutamiseks, silmad lugemiseks. Eesti Rahva Muuseumi blogi – 5! | Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb

Leave a Reply