Paar kasulikku nõuannet algajale heinalisele

 

Vaike Reemann, kuraator

Kuigi lehekuu on pole veel läbi, on tänavu Lõuna-Eestis juba suur suvi ja heinaaegki käes, sest rohi on rinnuni. Küllap on mõnigi meist pidanud kukalt kratsides kurvastama – muruniidukiga pole miskit peale hakata.

Aga vanasti niideti ju vikatiga!

Kui uskuda Eesti Rahva Muuseumi arhiivi kogutud kirjeldusi, siis on niitmine lausa lust. Leontine Rei Amblast meenutab: Seda lõbusamad olid aga suvised heinatalgud – seda laulu, neid kilkeid ja naeru, mis heinamaalt kaikusid. Ja heinakaared said pikad ja siledad. Ikka võidu.

Et töö sujuks, on vaja sobilikke rõivaid ja head varustust:

029121_ERM_Fk_214_234 copy

ERM Fk 214:234 Heinatalgud Pöide ümbruses. Foto Johannes Pääsuke, 1913.

1924. aasta Saaremaa kogumismatkal sai stud. agr. Eduard Kääparin Pöide kihelkonna Mui küla heinateol osaledes nii töiseid kui lustlikke elamusi: Neiud, naised, noorikud on kergetes riietes. Esimesed kannavad luiskusid eriti silmapaistvalt väljaõmmeldud vöö külge kinnitatud koti sees. Ka naistel on luisukotid. Mehed kannavad luisku kus juhtub. Harva tuleb käiatud vikatid luisata. Ka on vikatid siin märksa tugevamast terasest nii et ta kaua vastu peaks. Nagu tähendasin, sünnib niitmine võidu.

000449_ERM_Fk_608_49 copy

ERM Fk 608:49 Muhulane vikatit luiskamas heinatalgul Pärase külas. Foto Konstantin Kalamees, 1931.

Kääparinen on Lääne-Eesti tüüpi Saaremaa vikatile erilist tähelepanu osutatud: Tuleb täheldada, et saarlase vikat on vähe omapärane et ta omamaa sepa töö on. Saarlane ei pinni vasara haamri abil vikatit, vaid käiab seda suurel käial, mis iga talu õue peal leidub. Käiab nagu soomlane, kuid vikati lüvi (vars) on väga omapärane ja kaugeltki mitte sarnane soomlase lüvile. Vikati lüvi on üle sülla pikk ja on varustatud kahe käepidemega mis moodustavad omavahel teatava nurga. Käepidemetest pidades on vikat tugevasti käes ja võib mõlema käega hooga tõsta.

Kahe käepidemega varre ehk löega vikateid kasutati Lääne-Eestis ja saartel veel 20. sajandil teisel poolelgi.

aa0004

Valik löega vikateid ERMi kogudest. Foto Anu Ansu, 2011.

Loodusest leiab ikka sobilikke oksaharusid hangu valmistamiseks. Selliseid kasutati Eesti taludes veel 20. sajandi alguses. Mõnikord lisati neile paremaks hangumiseks ja harude kulumise kaitseks sepistatud otsikuid.

aa0012

Valik hangusid ERMi kogudest. Foto Anu Ansu, 2011.

Stiilsesse varustusse kuulub kindlasti puust reha.

A558_122

ERM A 558:122 Torma kihelkonnast pärit reha lähivaade. Foto Anu Ansu, 2011.

Kasutatud tööriistadest võib hiljem soovi korral joonistada heraldilise kompositsiooni, nagu on dr Jakob Hurda teekonnalt Setumaale 1903. aastal teinud kaastööline Viktor Reier. Joonise keskmes on sirge löe (ehk varrega)  ja selle ümber painutatud käepidemega vikat, mis levis 19. sajandil Kagu-Eestist põhja suunas.

004803_ERM_EJ_50_26

ERM EJ 50:26 Vikat, reha, koot, sirp ja kirves. Joonistanud Viktor Reier, 1903.

Kui vikatiga niitmine siiski hästi ei õnnestu, tule ERMi koolitusele.

Jõudu ja töölusti!

One thought on “Paar kasulikku nõuannet algajale heinalisele

  1. Harjumaal kasutati ka sellise löega vkateid, ma lapsena teistsuguseid ei teadnudki ja kui esimest korda nägin ja niita proovisin, siis viskasin kohe nurka, sest vikatil peab ikka lüsi, mitte rehavars olema.

Leave a Reply