Koolilõpukleidid

Kadri Vissel, koguhoidja

Fotod: Nele Tammeaid

Kooli lõpetamiste lahutamatuks osaks on lõpuriietega kaasnev erutus ja ärevus. Siin mõned meenutused ja fotod lõpetajate valikutest.

Minu jaoks oli suur kingitus ülikooli lõpetamise puhul see, et sain lasta õmmelda uue kleidi ja kingsepa juures teha lasta tol ajal moes olnud nn ussinahast kingad. 1956. (Kuue samba kutse. Naisena ülikoolis. 2005, lk 164).

Lõpetamiseks andis otsida ka kingi, sain Tartu või Viljandi poest välismaised kollakasvalged terava nina ja kõrge kontsaga kingad. Kingad olid mulle ka natuke kitsad, venitasin neid piiritusega: valasin piiritust sisse ja panin jalga, kuni kuivasid. Saingi suuremaks venitada, kuid muutsid ka veidi värvi. 1966. (Kuue samba kutse. Naisena ülikoolis. 2005, lk 164).

Pean ausalt ütlema, et mul oli meie kursusel üks uhkemaid lõpukleite. Ma lasin spetsiaalselt Ameerikast saata pitsriide, lihtne, aga väga soliidne kangas oli. Soeng oli mul aga äpardunud, sest esimest ja viimast korda Tartus käisin ma lõpetamise puhul juuksuris ja soeng, mis mulle seal tehti, ei kõlvanud kusagile, hakkas iga hetk lahti tulema ja peast ära kukkuma. 1963. (Kuue samba kutse. Naisena ülikoolis. 2005, lk 165).

Tegelikult ülikooli lõpetamiseks riided ma muretsesin Moskvast. Peale seda, kui olin teinud ära oma teadusliku kommunismi eksami, sõitsin ma oma mehele ja tema töökaaslasele Moskvasse rongiga järgi. /—/ Ja siis me kammisime Moskvas neid poodisid, kust oli võimalik saada kangast ja jalanõusid. Minu ainus eesmärk Moskvasse minekul oligi ülikooli lõpetamiseks riiete ostmine. 1980. (Kuue samba kutse. Naisena ülikoolis. 2005, lk 165).

1922. aastal olid meie kleidid poolpikad – lõppesid veidi kõrgemal pahkluust. Suur enamik tütarlapsi oli riietatud tumedaisse villastesse valge kraega kleitidesse. Rektorilt dokumente vastu võttes tegi iga noormees korraliku kummarduse ja tütarlaps reveransi, see kuulus meie kasvatuse juurde. Rektorile vaid pead noogutada oleks olnud ebaviisakas. 1922. (Kuue samba kutse. Naisena ülikoolis. 2005, lk 90).

Sõjast oli juba möödunud viis aastat ja tasapisi hakkas poodidesse kaupa juurde tulema. /—/ Kõige rohkem tegid muret sukad ja jalavarjud. Kui sukasilm kuskilt jooksma hakkas, tuli jälle sukasilmade ülesvõtja poole pöörduda. Neid teeninduspunkte oli linnas mitu, üks kohe Raekoja kõrval. Käisime siin sageli. 1948. (Kuue samba kutse. Naisena ülikoolis. 2005, lk 91).

Peokleidiks sai ümber kohendatud keskkooliaegne vormikleit: vööst püstkrae, kaunistuseks ema tehtud süstikpits; ülikooli lõpetamiseks ohverdas õde mulle oma keskkooli lõpukleidi, mis samuti vöö arvel uue rinnaesise sai. 1957. (Kuue samba kutse. Naisena ülikoolis. 2005, lk 93).

Kui olin teisel kursusel, leidis ema, et mulle oleks kleiti vaja, ja rääkis oma rahamuretsemise plaanidest. Ütlesin emale, et mul on ju kleit. Kõrvus on sõna-sõnalt ema ütlus: „Tütar, sa oled selles eas, et sul võib ka kaks kleiti olla.“ 1959. (Kuue samba kutse. Naisena ülikoolis. 2005, lk 94).

A_883_28_abERM A 883:28 Pöide, 1983.

Keskkooli lõpukleidid olid kõigil ühevärvilised, värv omal valikul.

A_896_34_abERM A 896:34 Tartu, 1980ndad.

9. klassi lõpetamise peokleit. Tegi Tartu õmbleja Endla. Aktusel olid tume seelik ja valge pluus.

A_985_69ERM A 985:69 Väike-Maarja, 1983.

Õmmeldud keskkooli lõpukleidiks 1983. aastal. Seda kanti Väike-Maarja keskkooli, aga ka Rakvere rajooni noorte suvepäevade lõpetamisel. Kleidi õmbles ema sõbranna.

A_985_67ERM A 985:67 Tartu, 1973.

Kleidiriie on Ameerikast, “pakist”. Riie ostetud tuttava käest, kleit lastud õmblejal valmistada.

A_979_1ERM A 979:1 Tartu, 1985.

Kleiti kanti Tartu Ülikooli lõpuaktusel 1985. aastal. Riie ostetud kevadel Moskvast, kuna üldiselt olid head kangad defitsiit. Moskvasse sõidetigi spetsiaalselt selleks, et soetada ülikooli lõpetamiseks vajalikud riided ning kingad. Kleidi õmbles Tähtveres elav eraõmbleja, tikand tehti 21. juuni tänava õmblusateljees.

A_989_18ERM A 979:18 Tartu, 1980.

Kleit TRÜ geograafiateaduskonna lõpuaktuselt 1980.

A_979_9ERM A 979:9 Tartu, 1958.

Lastud õmmelda Saku tehnikumi lõpetamiseks 1958. aastal. Õmblejaks olnud eraõmbleja Tartust Roosi tänavalt. Mood mõeldi välja koostöös õmblejaga. Pisut ümber tehtud: algselt kaunistanud kleiti lehv, kuid kui õde tahtis kleiti Tallinna komisjonikauplusesse viia, tehti levist roos.

A_979_3ERM A 979:3 Tartu, 1954.

Lõpukleit aastast 1954. Sel ajal hakkas müügile tulema ka välismaa kangaid. Vist on mingisugune Hiina siid. Üks enim sel ajal müügil olnud riidesorte oli nn bemberg.

A_958_19ERM A 958:19 Tartu, 1959.

Roheline naturaalsiidist kleit on õmmeldud Tartu Meditsiinikooli lõpukleidiks 1959. aastal. Lastud õmmelda eraõmblejal, kes sellega raha teenis.

A_850_31ERM A 850:31 Tartu, 1979.

Ostetud “pakist” (s.o tuttava tuttavalt, kes sai Kanadast vennalt pakke ja müüs siin esemed maha, et raha saada) 1979. a II poolel. Kasutatud ülikooli lõpukleidina 1980. a. Hiljem olnud pidulikuks kleidiks.
Kuna sel ajal oli mittekortsuv trikotaaž suur defitsiit, siis on seda kleiti laenatud ka teistele. Viimati kantud 1990. a kodusel peol.

A_908_5ERM A 908:5 Viljandi, 1955.

Õmmeldud keskkooli lõpupeoks.

A_908_7ERM A 908:7 Viljandi, 1957.

Õmmeldud Viljandi Meditsiinikooli lõpupeoks 1957. a juunis.

 

318895_ERM_Fk_2410_86ERM Fk 2410:86 Palmse ministeeriumikooli lõpetajad 1917.

051611_ERM_Fk_2839_213

ERM Fk 2839:213 Koruste algkooli lõpetajad 1938.

062747_ERM_Fk_2900_15ERM Fk 2900:15 Ülikooli lõpetamine 1956.

309475_ERM_Fk_2938_348ERM Fk 2938:348 Petseri II Eesti Keskkooli lõpetaja 1961. a. Foto tagaküljel pühendus “Kõik kaob, ununeb puruneb, kuid mälestus on jäädav! Undina’le – Mare’lt Petseris 5.07.61.

074754_ERM_Fk_2644_3900ERM Fk 2644:3900 Koolilõpetaja 1965.

074749_ERM_Fk_2644_3895ERM Fk 2644:3895 1965.

054722_ERM_Fk_2861_495ERM Fk 2861:495 Keemikute ülikooli lõpupidu. Pedagoogide haru lõpetamine 1967.

054651_ERM_Fk_2861_424ERM Fk 2861:424 Ülikooli lõpetamine 1976.

035108_ERM_Fk_2678_4ERM Fk 2678:4 VIII kl lõpupidu Orissaare Keskkoolis 1980.

041987_ERM_Fk_2790_30

ERM Fk 2790:30 Rakvere 1. Keskkooli lõpetajad 1987.

4 thoughts on “Koolilõpukleidid

  1. Viide: Bagel vs steamed bun | laualamp

  2. Viide: Ristimiskleidid | Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb

  3. Viide: Käed on kirjutamiseks, silmad lugemiseks. Eesti Rahva Muuseumi blogi – 5! | Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb

Leave a Reply