Nurgakivi ja killud, toetavad

 

Tekst: Kristjan Raba, näitusemaja juhataja

Foto: Nele Tammeaid, fotograaf

ak0048

Kristjan Raba, tutvustamas Eesti Rahva Muuseumi uue hoone nurgakivisse mineavaid asju. Foto: Arp Karm

Esimest korda mõtlesid ERMi tarmukad töötajad nurgakivile juba eelmisel sajandil, nüüd 2013. aastanumbri sees saab unistus teoks. Ehituslepingu sõlmimise järel ERMi, RKASi ja OÜ Fund Ehituse vahel istusid targad pead jaanuari lõpus koos, et jõuda selgusele, kas juhul kui esimesed ehitusmehed 11. märtsil platsile lähevad, jõuavad nad märtsi ja aprilli jooksul pinnase selliseks koorida, et ERMi sünnipäevakuul aprilli lõpus saaks president tulla muuseumile nurgakivi panema. Plaan oli optimistlik – asetada ajalooliste muinsuskaitsepäevade lõpetuseks nurgakivi kindlalt maasse 30. aprillil mõni tund enne keskööd.

ERMi rahvas on 104 aastat selle hetke nimel rõõmsasti rassinud: projektid on ammu valmis, teadlased valmistavad koos arhitektide ja kunstnikega näitusi ette, kõik on valmis selleks, et nurgakivi saaks pandud nagu kord ja kohus. ERMi aastakonverentsi järel muuseumi 104. sünnipäeva koosviibimisel kirjutas tänane muuseumirahvas valgele tahvlile ideid, mis võiks olla need tähenduslikud asjad, mida nurgakivisse panna. Sättisime jüripäeval need olulised asjad ka näitusemaja fuajeesse välja, uue maja maketi kõrvale. Roostevabast terasest aastasadu vastupidav nurgakivitoru ise on nagu tükike kosmoselaevast. Milliseid killukesi meie kultuuriloost sinna sisse passib panna?

 

Niisiis, sisu:

nt0124ERMi asutamisdokument on A5 formaadis originaalilähedase ilmega koopia. Tookordsed asutajad olid aktiivsed ühiskonnategelased: Jaan Tõnisson, Villem Reiman, Oskar Kallas jt, kes julgesid „vana rahva kunsti ja ainelise vanavara korjamise pääle“ panustada.

nt0044Siin on olemas hõbe, sool ja puu. Hõbe ehk hõberaha on kaitsja ja kaunistaja. Polnud mingit kahtlust, et sobib meie juubeliaasta meenemünt – kaunis ja juba rariteediks saanud Eesti Pangaga koostöös vermitud kodarraha. Kas mäletate veel, mille kunstnik kodarraha keskele graveeris – koguja päeviku. Jällegi ilus vihje.

nt0114Kuna ERMi kodarraha nimivääruseks oli „kümme krooni“, siis loogilise jätkuna austab direktor Tõnis Lukas traditsiooni ning paneb ERMi poolt nurgakivi sisse ka ERMi idee väljakäija Jakob Hurda pildiga kümnekroonise ning ilusaimaks Eesti rahatäheks tunnistatud helesinise Koidulaga sajalise.

nt0109

nt0019Pihlakas on rahvapärimuse järgi kaitseväega puu, hea kolleeg valmistas pihlakaoksast toosi, kuhu pannakse sool, mis aitab säilitada värskust. Soolale on omal ajal rajatud Maarjamaa rikkus ja õitsev kaubavahetus.

nt0135

nt0130ERMi soome-ugri kogu on alguse saanud 1913. aastal Mordvast saadud esemetest, seega tundub tähenduslik panna nurgakivi vutlarisse ka midagi hõimurahvastelt. Hiljuti ersa-üritusel ERMile kingitud koduhoidja on igati ilus killuke vihjeks, et siin asub maailma üks põhjalikumaid soome-ugri näitusi.

nt0009Kaasajal ja tulevikule mõeldes tuleb lähtuda eelkõige kehtivatest seadustest, seetõttu pannakse nurgakivi sisse ka kehtiv Eesti Vabariigi Põhiseadus, mis peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise ajast aega.

nt0073Lisatud on ka ERMi ajalehed, mis annavad ülevaate, milline kirev elu  täna ERMis käib – nii sätime nurgakivi sisse kaks Värati numbrit. Värskeim neist tegeleb kihelkondade teemaga, andes aimu ERM ulatumisest igasse kihelkonda, kuna meie kogud on rikkalikud, uurimistöö ja teadustegevus ei tunne piire või kui, siis ainult kihelkonnapiire. Eelviimane Värat on aga uue maja erinumber. Tegelikult läheb vutlarisse ka kõrvaltempel „Eesti Rahva Muuseumi uue hoone nurgakivi paigaldamine 30. aprillil 2013“ , sest ajaloolisel 30. aprillil saab näitusemaja fuajees saata eritempliga kirja tulevikku.

nt0071Soovin tänada ja õnne soovida ERMis täna töötavatele inimestele – kaunis kalligraafilises kirjas pärgamendirull nende nimedega hakkab toetama ERMi uue hoone nurka ja nurgakivi mitmesajaks aastaks.

Üllatusi me toru sisse enam ei oota, häid ideid genereerime üheskoos aga kindlasti edasi – muuseum on suurem kui see „toru“ või see maja – ERM on nõnda suur nagu meie rahvas. Kividest ja kildudest saab kokku suurem maailm. Terve lugu kohe.

Põhjalikumaks süüvimiseks teemasse soovitan lugeda:

 

Leave a Reply