Annetusi ERMi ehitamiseks ja muuseumi toetamiseks – mida head on tehtud

Epp Alatalu, projektijuht

Kanarbikuõite müük
Kanarbikukimpude müügiga teeniti ERMile raha saja aasta eest, näiteks 1911. ja 1912. aasta põllumajandusnäitusel, üliõpilaste pidudel ja tuluõhtutel. Gustav Matto on kirjutanud muuseumilillest nii „Ta pidi vastama kolmele nõudele: pidi olema ilus, noh vähemalt viisakas, pidi olema leitav sügisel põllutöönäituse ajal ja muuseumile pidi ta kättesaadav olema maksuta või siis üsna tühise maksu eest.”
1912. aastal kogunes kanarbikumüügist 2000 rubla ja selle raha eest sai välja saata 25 vanavara korjajat.

Loteriipilet

Kanarbikuga loteriipilet Eesti Rahva Muuseumi 100. sünnipäevalt

50 kopika korjandus
Hoogu raha kogumisele andis tulekahju 1917 aasta jaanuari lõpus Gildi tänava majas, mis küll õnneks kustutati enne, kui muuseumi kogudeni jõudis. Teade tulekahjust ilmus lehtedes. Samas tehti ka üleskutse korjata muuseumile raha uue maja tarvis. Kas wõi kopikute kaupa korjame tarwiliku kapitali kokku. ½ miljonist ehk aitaks – see teeb iga eestlase kohta ainult 50 kop. Muuseum avaldas üleskutseid ajalehtedes ja annetusi võeti  vastu lisaks muuseumile nii Postimehe kui ka Päevalehe toimetuses. Annetusi kogusid spetsiaalsed korjajad, kellel olid kviitungiraamatud ja kes toetajate nimekirju koostasid.
Üllatavalt palju oli annetajaid, kes ise kodumaast kaugel. Tänu täpsele aruandlusele on teada nii annetajad kui ka annetatud summad.
Hoolimata „50 kopika korjandusest“ olid summad tihti kümneid kordi suuremad.
1917. aasta jooksul koguti märkimisväärne summa – üle 60 000 rubla, ent kokkuvõtte tegemiseks ajaks ei olnud kõik korjamisraamatud ja raha veel käes.
Majarahaga, enne kui see oma väärtuse kaotas, tehti üks tõeliselt tulus tehing: muuseumile osteti osa Johannes Gahlnbäcki etnograafiliste esemete kogust.

Eesti Kultuurifondi korjandus
1987. aastal asutati NSV Liidu Kultuurifondi struktuuri osana Eesti Kultuurifond, mille tuludest ja ka kuludest oli väga suur osa seotud kultuuripärandiga. Läbi EKF-i algas ERMi maja ehituseks raha kogumine. Annetajaid oli seinast seina:  eraisikud ja tööstusettevõtted, kultuuriinimesed annetasid meeleldi honorare. Annetusi, eriti ERMi fondi, koguti kõikvõimalikel üritustel ja erinevatel alustel kogunenud seltskondadelt, nii näiteks annetas 200 rubla sanatooriumi Tervis 251. vahetus. 1988. aasta juunis oli ERMile annetatud juba üle 125 000 rubla.
Raadil alustati projekteerimis- ja ehitustöödega. Kokku kulutati enne 1993. aastat Raadi taastamiseks 7,22 miljonit rubla, selle raha hulka kuulus ka annetuste raha. Osa rahast devalveerus. Ehitati välja 526 meetrit müüri, väravavahimaja, kanalisatsioonitrass Jänese tänavalt kuni Raadi müürini.

Rotundi korjandus
1994. aastal asutatud Eesti Rahva Muuseumi Sõprade Selts kogus annetusi Raadile naasmise toetuseks ERMi uue hoone fondi. 2010. aastal otsustati koos muuseumiga, et kuna uue maja ehituse kohta ei ole veel lõplikku otsust ja Raadil napib vaba aja veetmiseks ja ürituste korraldamiseks korrastatud kohti, kasutada ERMi ehitusfondi laekunud raha rotundi ehitamiseks Raadi järve kaldale. Annetustest kogunes 41 427 eurot ja 90 senti, kogumaksumusest puudu jäänud 4269 eurot tasus selts omavahenditest. Ehitis valmis 2011. aasta jaanipäevaks ja möödunud suvel toimus paviljonis kolm kontserti.
23.juunil 2011 kogunes rahvas Raadi mõisaparki jaaniõhtut pidama. Foto: Alar Madisson

23. juunil 2011 toimus vastvalminud rotundis esimene kontsert – esines ansambel Puulpäiv. Foto: Alar Madisson

18. septembril 2011 avati Raadil Muuseum Üheks Päevaks. Peale esinemist kogunes ansambel Upsijad pildistamiseks. Läbi fotosilma jälgis ettevõtmist Sirje Madisson.

18. septembril 2011 avati Raadil Muuseum Üheks Päevaks. Peale esinemist kogunes ansambel Upsijad pildistamiseks. Läbi fotosilma jälgis ettevõtmist Sirje Madisson.
Ehitame ERMi
2012. aastal kutsume üles annetama, et Raadile kerkiks hoone, kus saaksid töötubade, lugemissaalide, õpikeskuste kõrval väärikalt oma koha eesti eri kihelkondade rahvarõivad, ja käpikud ning vokid, millest nii palju räägitakse. ERM on aga enamat kui etnograafia, see on sõna-sõnalt eesti rahva muuseum ja uues väljapanekus saavad oma väärilise koha nii esimene Eesti lipp aastast 1884, mille Eesti Üliõpilaste Selts on deponeerinud ERMi uues hoones eksponeerimiseks, esimesed eestikeelsed trükised, mille kogumisest ERM kunagi alguse sai. Samuti kahe aasta eest leitud ligi 2000 aasta taguse Kukruse kaunitari, meie esiema uhkete panustega matus.
ERM ja tema sõprade selts on otsustanud alustada nende eesti rahva loo mõistmiseks nii oluliste tunnismärkide kaasaegse väljapaneku ettevalmistamist.

Leave a Reply