Sõrmuseid ERMi kogudest

Siret Saar, koguhoidja

EKM j 15347

EKM j 153/47 M 41 Gustav Adolf Hippius „Eesti pruut“ 1852

Omaaegsetele kunstiasjatundjatele valmistasid peavalu Konstantin Pätsi kunstilised tõekspidamised – riigivanema arusaama heast eesti kunstist ei kehastanud nimelt mitte ükski Konrad Mäe või Eduard Viiralti taiestest, vaid Gustav Adolf Hippiuse (1792-1856) „Eesti pruut“.

Minu jaoks on “Eesti pruut” kindlasti eesti tuntuim pulmateemaline maal. Mitmete kunstiteadlaste arvates on portreemaalijana tuntud baltisakslane kunstnikuna vägagi keskpärane,  „Eesti pruuti“ on peetud läägeks ja tehniliselt kohmakaks.

Olgu selle taiesega kuidas on, aga pruudi ehete ohtrus maalil pakub rõõmu – helmed, preesid, sõlg, rahad ja loomulikult sõrmus.

18.-19. saj kandis eesti talurahvas õige palju sõrmuseid. Tavaliselt olid need hõbedast vitssõrmused, enamasti pealisküljel oleva laiendiga, kus võis olla ka 1-3 klaasist silma. Levinud oli ka harisõrmus, mille esiküljel mõlemal pool vitsvõru oli sakiliselt laienev ja kirjaga kaunistatud hari. Tihti kandsid naised mitut sõrmust. Pruudile kihlasõrmuse kinkimine oli 19. saj üldine tava.

Nii ERMi hõbedakogu kui ka metallikogu ehted turgutavad esteetilist meelt ja edevust. Sõrmuseid on seal palju – enamasti väga lihtsad, aga leidub ka tõelisi kaunitare. Järgnevalt toon mõned näited kihla- ja laulatussõrmustest (need on enamasti lihtsate hulka klassifitseeruvad).070891_ERM_4987

ERM 4987 Kihlasõrmus Saaremaalt. 1912 muuseumisse vastu võetud. „Ühe vana inimese käest ostetud.“ http://muis.ee/museaalview/549719071255_ERM_A_509_10ERM A 509:10 Kihlasõrmus “Kihlasõrmus. Vanemate omandus. Mõrsja ja peig ostsid omale sõrmused ja vahetasid kirikus need ümber.” Kogutud 1922 Peetri khk-st. http://muis.ee/museaalview/500536071021_ERM_14739ERM 14739 Laulatussõrmus 1914 muuseumisse vastu võetud, kogutud Rapla khk-st. “40 a eest 30 kopika eest Vändra laadalt ostetud. Ostis müüjale tema peigmees laulatuse sõrmuseks.” http://muis.ee/museaalview/655019070936_ERM_2170ERM 2170 Laulatussõrmus. Muuseumisse toodud 1911 Halliste khk-st, ese valmistatud u 1851. a. http://muis.ee/museaalview/512744071259_ERM_A_509_25ERM A 509:25 Saadud 1920 Pühalepa khk-st. “Naiste laulatussõrmus. Linnast ostetud. Emalt pärandatud.” http://muis.ee/museaalview/506946

Ehtesõpradele on hea uudis – 2012. a lõpuks sai hõbedakogu pildistatud ning koos tekstilise infoga ka veebiportaali http://muis.ee sisestatud. Ka metallikogu ehted on sisestatud, nende pildistamine ootab aga veel järjekorda. Lisaks soovitan ehtehuvilistel tutvuda Kaalu Kirme raamatutega ning lugeda Jaana Reidla “Eesti ehtekultuur muinasajast uusajani” ja Aino Voolmaa “Eesti ehted”.

2 thoughts on “Sõrmuseid ERMi kogudest

  1. huvitav, mis ajendab inimest oma vanemate kihlasõrmust muuseumile kinkima?Ma ei suudaks küll nii suur muuseumi patrioot olla 🙂 On need sõrmused muuseumile kingitud/annetatud või ostetud? Ja kas hilisemast ajast ka on, et kui kogu hõbedakogu juba üles pildistatud sai…

  2. Fotodel olevatest sõrmustest on esemed 4987, 14739 ja 2170 ostetud. Kogu A 509 on sageli väheste andmetega, sest see on kunstimuuseumilt 1942. a meile üle tulnud kogu – seega A 509:10 ja A 509:25 puhul ei tea. Kiire “muisamise” tulemusena tundub, et viimased kihlasõrmused on vastu võetud 1940ndatel. Laulatussõrmuseid on lisandunud ka 21. saj (A 987:5, A 987:6 ja A 864:265).
    Muis.ee saab sõrmuseid otsida otsingusõnadega “sõrmus”, “sõrmus, laulatuse” ja “sõrmus, kihla”.
    Lihtsalt pakkumisena – äkki potentsiaalsed oma suguvõsa sõrmuste kinkijad on näiteks ilma lasteta inimesed?

Leave a Reply