Kuu kiri nr 2 ehk 100 aastat tagasi veebruaris

Kristi Ütt, digitaal- ja eriarhiivi hoiuhaldur

Alljärgnev kiri saabus Eesti Rahva Muuseumisse 14. veebruaril 1913. Kirja autor, Võrumaalt Väimelast pärit arvatavasti 1869. a. sündinud Peeter Savi (ka Savvi), oli muuseumiga kirjavahetuses seoses Mordva rahvarõivastega, mida tal oli võimalik Venemaalt Pensa kubermangu mordvalaste küladest hõlpsasti hankida, kuna ta oli sealkandis mõisavalitseja ametit pidamas. Kirjavahetusest on näha, et Peeter Savi aitas ERMi hea meelega nii vanavara muretsemisel kui ka muuseumi tutvustamisel ja kohalike eestlaste kaasamisel muuseumi tegevusse. Mõisavalitsejana oli ta suures mures valduste majandamise ja ebasobiva tööjõu pärast ning palus muuseumil endale saata või soovitada haritud eestlastest karja- ja linakasvatuse eksperte. Peeter Savi poolt Saranski kreisist kogutud Mordva rahvuslikud esemed on muuseumis arvele võetud esimese soome-ugri rahvaste koguna (ERM B 1:1–7). Juba oma esimese kirjaga oli Savi lähetanud muuseumi fotokogu täienduseks ühe ülesvõtte kohalikest mordva naistest kaunites rahvarõivastes (ERM Fk 284:1).

022657_ERM_Fk_284_1 copy

ERM Fk 284:1. Mordva naisterahvad Saranskist Pensa kubermangust. Fotograaf:

V. Jegorov. Foto kinkinud Peeter Savi.

3./II. 1913

M. T.

Austatud herra Eisenschmidhile Tartus

 

Teie kirja olen ma kätte saanu, kus ma näen, et minu saadetus Mordwa naisterahwa ülikonna jagu Pulakchs, teil eesti rahwa museumis tähtjas asi on, olen ma selles asjas weel sammusi teinud ja nõnda üksikuid mordwa naesterahwa ülikonna jagusi kätte saanu, mida ma teile Tartuse 29 Jaanuaril s.a. ära saatsin.

Need allpool tähentatud üksikut ülikonna jaud on Pensa kubermangust Saranski kreisis Bolchse-Remesonki wallast, Maloje-Remesonki ja Maloje-Maresewo küladest Mordwa (Arsa) talu rahwa käest saadut.

1)“Pangu“ Mordwa naesterahwa peapael kannetaw tanu sarw, seda kandsid naased, praegusel ajal mitte pruukitut, kanneti 15–20 a. eest, wana ligi 40 a., kes asja tegija ei ole teada, ostsin ta Maloje-Remesonki külast Aleksei Altõchskini käest.

2) „Kanewa-paze“ mordwa neiudepeapael. Kannetaw peapael, seda kantsid neiud, kanneti 10–15 a. eest, wana ligi 20 a.

3)“Pokchs-arzth panara“ Särk mida mordwa naesed kui ka neiud kantsid, praegusel ajal kannawa ainult wanad naesed, wana ligi 10 a.

4) „Ikillka-paza“ Põll mida naesed kantsid, kenneti ka 10–15 a. eest, wana ligi 15 a. Kanewa-paze, Pokchs-arzth panara, Ikillka-paza on Maloje-Maresewo külast Marje Kasotsowa käest ostitud, tema oma käsitöö.

5) „Rutza“ mantel mida ainult naesed kantsid pühapäewatel ja pidutel, kanti 4–6 a eest, ta on Marje Makolkina käest ostetu, tema oma käsitöö, wana ligi 10 a.

6) „Kafto pulluse käze“ Kahe käe nõu, mida pidutel sai pruukitud 20 a. eest, ta on Maloje-Remesowki külast Aleksei Aletõchskini käest ostetu.

Pulakschs mida ma teile ennem saatsin, on Maloje-Maresewo külast Anna Moskini käest ostestu, tema oma käsitöö 10 a wana. Pulakchsi kantsid naesed kui ka neiud, praegusel ajal kannawad ainult wanad naesed, mis ajast neid mordwa naeste rahwa riideid kandma hakati ei tea siin keski ütleda, nüüdsel ajal on need rahwa riidet iga päewaga kaduma minemas, noorem sugu ei kanna neid enamb, kannawa sitsi riideid wene rahwa moe järele, Mordwa külates wõib ainult wanu naisi oma rahwa riietes näha.

Kui ma olin need üksikut ülikonna jaud ära ostnu (mida ma teile saatsin) tulli minu juure mordwa wana eit ja pakus minule oma rahwa riiteid omas täies ehtes, mida 20 a. eesti kanti, ülikond on kaunis tore ja uus, ka saapad on alles, ta nõuab täis naeste riiete eest 15 rubla, ka meeste riiteid on weel wõimalik kätte saada, meeste riiet täies ehtes maksawa 5 rubla, nii et 20 rublaga wõiks kaks ülikonda kätte saada.

Siin ümbruskonnas on hea hulkake eestlasi, kes wõiks ka selles asjas kaasa aitada, ainult neid on selleks tarwis üles äratada et eesti rahwa museumi heaks miskid ära teha, kahjuks puutub selleks museumi juhatus-kiri.

Kui see saadetus mis ma teile saadsin museumis huwitaw ja tähtis on ja teilt museumi juhatus kirja olen saanu, loodan ka tulewikus eesti rahwa museumi heaks miskid ära teha.

Austusega P. Sawi 

/ERM A f 1, n 1, s 36. Kiri on avaldatud muutmata kujul, vana kirjaviis on normeerimata./

053842_ERM_B_1_3 copy

ERM B 1:3 Mordva naise särk „pokchs-arzth panara“.

ERM B 1:1 Mordva naise peakate „pangu“.

053848_ERM_B_1_6 copy

ERM B 1:6 Mordva narmaspõll „pulakchs“.

053849_ERM_B_1_7 copy

ERM B 1:7 Mordva kahe käe jooginõu „kafto pulluse käze“.

Esemed korjanud Peeter Savi Saranskist Pensa kubermangust 1913. aastal.

One thought on “Kuu kiri nr 2 ehk 100 aastat tagasi veebruaris

Leave a Reply