Eesti keele ja kultuuri õpetamisest Hiinas, Pekingi välisõpingute ülikoolis

Ilona Tragel, Pekingi välisõpingute ülikooli eesti keele ja kultuuri lektor (HTMi SA Archimedese koordineeritav Eesti keele ja kultuuri välisõppe programm)

Pekingi välisõpingute ülikool (Beiwai ülikool,  BFSU, 北京外国语大学) on Hiina kõige esinduslikum võõrkeeleõppe ülikool (asutatud 1941). Eesti keelt on seal õpetatud alates 2010. aastast. Õpe toimub Eesti HTMi ja Hiina ülikooli koostöös, õpetajateks on kohalik lektor Tian Zhang ja Eestist lähetatud lektor, alates 2014. aasta sügisest selle blogiloo autor, kes on ka Tartu Ülikooli üldkeeleteaduse dotsent. Leping HTMi ja Beiwai ülikooli vahel sõlmiti 2009. aastal, mil haridusministri ametit pidas ERMi praegune direktor Tõnis Lukas.

Pekingi välisõpingute ülikoolis ehk Beiwai ülikoolis õpib umbes 5000 BA üliõpilast, u 200 MA üliõpilast ja u 500 doktoranti, lisaks u 1500 välisüliõpilast. Hiina kontekstis paistab see ülikool silma rahvusvahelisusega: seal töötab üle 150 välismaa lektori 46st riigist ning üle poole bakalaureuseastme üliõpilastest käib enne ülikooli lõpetamist vahetusüliõpilasena välismaal õppimas. Ülikoolis on võimalik õppida 68 võõrkeelt, sh kõiki ELi ametlikke keeli. 68 keelest on 23 keelt sellised, mida Hiinas on võimalik õppida vaid Beiwai ülikoolis. Kõiki õpetatavaid keeli pole siiski võimalik õppida erialana. Nende hulgas on ka eesti keele ja kultuuri õpe, mida praegu korraldatakse vabaainena. Praeguste kavade kohaselt aga võetakse 2020. aasta sügisel vastu esimesed eesti keele eriala üliõpilased.

Pekingi välisõpingute ülikoolil on ka eestikeelne kodulehekülg http://global.bfsu.edu.cn/et/, kust huvilised saavad rohkem infot nii Ülikooli ajaloo kui ka õppekavade kohta.

Miks siis hiina üliõpilane eesti keelt õpib?

Vastus sellele küsimusele ei ole siiski ei sensatsiooniline ega isegi eriti põnev: kõigile Pekingi välisõpingute ülikooli üliõpilastele on teise (mittekeeleerialade) või kolmanda (keeleerialade üliõpilastele) võõrkeele õppimine kohustuslik. Vabaainena õpetatavaid keeli on olenevalt aastast umbes 20-30 ning nende hulgast peavad üliõpilased enamasti oma teisel õppeaastal ühe keele valima. Vabaaine õpe toimub tavaliselt laupäeval või pühapäeval. Eesti keele algajate rühmas on igal aastal olnud 20-27 üliõpilast. Lisaks õpivad meie keelt ja kultuuri vabatahtlikena teist või kolmandat aastat 4-10 üliõpilast. Alates 2015. aasta suvest on Tartu ja Tallinna Ülikooli suvistel keelekursustel osalenud 16 Beiwai üliõpilast. Tartu ülikooli magistrantuuris õpib kolm Beiwai eesti keele õpilast.

Õpe Pekingis erineb siiski oluliselt samadel alustel korraldavast õppest näiteks Pariisis või Riias nimelt seetõttu, et enamik Hiinas eesti keele õppimist alustavaist üliõpilastest ei tea enne eesti keele tundi tulekut Eestist mitte midagi. Arvestama peab ka sellega, et kuni eriala avamiseni on vabaaine üliõpilaste motivatsioon tihti madal, kindlasti on neil tuhandeid muid võimalusi oma aja sisustamiseks kui eesti keele õppimine või eesti kultuuriga tutvumine. Niisiis on oluline leida midagi, mis neis Eesti vastu huvi ärataks. Selles blogiloos kirjutan ühest õnnestunult ära kasutatud võimalusest.

Käsitöö

Nagu paljud asjad elus, sai ka käsitöö kasutamine Beiwai ülikooli eesti keele ja kultuuri õppes alguse juhusest. 2015. a novembris oli meil külas Tartu ülikooli teadur Helen Plado, kes tundides rääkis üliõpilastele eesti keele tingivast kõneviisist ja tingimuslausetest. Helen on aga suur käsitöösõber (Heleni töid saab vaadata tema blogist http://harmavorguq.blogspot.com.ee/) ja tal oli parasjagu pooleliolev haapsalu sall kaasas. Edasijõudnud üliõpilaste tunnis otsustasime üliõpilastele natuke ka käsitööst rääkida.  Sellest juhusest vallandunud käsitööbuumi hiina üliõpilaste seas jätkub Pekingisse tänaseni ja jõudis Tartussegi: üks toonastest edasijõudnutest koostab praegu Tartu Ülikoolis eesti käsitöö kuvandi teemalist magistritööd.

Kõik üliõpilased kohe haapsalu salli kuduma ei asunud (ainult üks, vt fotot). Kasutasime kudumist ja heegeldamist ära selleks, et Eesti lipu värvide kaunist kombinatsiooni sügavamale hiina üliõpilaste südamesse viia: hakkasime kuduma sini-must-valge triibulist salli kingituseks toonasele Eesti Vabariigi suursaadikule Hiinas Toomas Lukkile (vt foto). Kudujaid oli tookord seitse, neist viis kudus esimest korda elus. Lõngal järel käimiseks ja õigete toonide valimiseks kulus 4 tundi (Lääne-Pekingi kesklinna piirkonnast Ida-Pekingi kesklinna piirkonnas asuvasse poodi ja tagasi), see-eest saime ka huvitava päritoluga komplekti: sinine mongoolia kaamelikarva lõng ja must Põhja-Hiinast pärit lambavill. Eesti lamba villane valge oli mul Eestist kaasas. Kudumisprotsessis sai selgeks või üle korratud ja kinnistatud ka palju kohasõnu: ees, eest, tagant, üle, läbi jne. Ja kui kudumine valmis, siis loomulikult ka: pesema, venitama, triikima jne.

Kudumisega me ind tookord aga ei raugenud ja seetõttu tuli õpetajal välja kraamida ka oma kunagised heegeldamisoskused. Hakkasime heegeldama sinimustvalgeid lillekesi saatkonna jõulupeol kandmiseks. Selles ettevõtmises sai kandvaks sõnumiks loomingulisus. Nimelt on Hiina haridussüsteemis tavaline pigem jäik ja tuupimisele suunatud keskkond – keeletunnis on selliselt lähtealuselt väga keeruline tänapäevaseid meetodeid kasutada. Raskeks osutus see algul ka käsitöös, kuid võiduka lõpuni jõudsime ka sellel teel. Parima näitena ehk lillena alustatud ja liblikaks kujunenud heegeldatud rinnaehe (vt fotosid). Sellel suunal on meil koos Tartus magistrantuuris õppiva hiina üliõpilasega kavas osaleda üritusel Kingitus Eestile ja kutsuda eestlasi ja Eesti sõpru üle maailma üles heegeldama sinimustvalgeid lillekesi ning kinkima need (oma) õpetajatele, et nii näidata üles austust õpetaja ameti suhtes. https://www.ev100.ee/et/kingitused

Käsitöö ja lipuvärvid sobisid hästi ka eesti traditsiooniliste pühade tähistamiseks. Tänapäeval teatakse Hiinas juba tavalisemaid eelkõige ristiusuga seostatud pühi (jõulud, lihavõtted). Loomulikult räägime keeletundides nende tähistamise kommetest Eestis. Kuna need kombed aga oluliselt muu maailma vastavatest traditsioonidest ei erine (eriti kaugelt Idast vaadatuna), siis huvitavamgi on tutvustada vanu eesti rahvakombeid, näiteks suvistepühade tähistamisel. Eelmisel õppeaastal tähistasimegi suvistepühi ja Eesti lipu päeva koos nii: kaunistasime Beiwai ülikooli Euroopa-Hiina sõpruse pargis kasvava Eesti puu sini-must-valgete iseheegeldatud kettide ja väikeste kudumitega (vt fotot).

Järgmisel korral saab lugeda sellest, kuidas eesti muusika hiina üliõpilaste südameid vallutab.

Leave a Reply