Näärivana täitevkomitees

Kaarel Tarand, avalike ja välissuhete juht

„Sisekommunikatsioon on tööandja maine kujundamise kõige olulisem tööriist!“ „Kõik ettevõtte töötajatele edastatud sõnumid annavad edasi tööandja väärtuseid, töötaja väärtuspakkumist ja kujundavad tööandja mainet.“ Nii kinnitavad meile 21. sajandil nagu ühest suust kõikvõimalikud personalikoolitajad ja sisekommunikatsiooni käsiraamatud. Kui töötajad ei ole kursis organisatsioonis toimuvaga ja ei tunne ennast kaasatuna, langeb töötajate motivatsioon ja nende lugupidamine tööandja vastu. „Arenguvestlused, koosolekud, sisekoolitused, motivatsioonisüsteem, soodustused ja hüved, ühisüritused, strateegiapäevad, e-kirjad, infostendid, juhendid, intranet, tööruumide sisekujundus – need on vaid mõned väljundid, mille kaudu edastame oma töötajatele sõnumeid,“ kirjutatakse näiteks turundus- ja värbamisagentuuri Brandem kodulehel.

Kõik see oli aga teada juba ammu enne kui sisekommunikatsiooni mõiste eestlaste tööelus kasutusele võeti. Seoses haldusterritoriaalse reformiga pakiti Eestis kokku kõik maavalitsused, mille eelkäijatena tegutsesid okupatsiooni ajal sageli samades hoonetes rajoonide tööliste, hiljem rahvasaadikute nõukogude täitevkomiteed. Ühe neist, Tartu rajooni TSN TK tubade tuulutamisel sahtlipõhjast leitud ürikud tõendavad, et sisekommunikatsioon õitses vähemasti selles asutuses juba sõjajärgse kümnendi lõpul. Aitäh Tartu maavalitsuse töötajatele, kes need materjalid nüüd lahkesti Eesti Rahva Muuseumisse alalisele hoiule tõid.

Kokku 50 seina- ja infolehte näitavad täitevkomitee tööelu ja organisatsioonikultuuri rikkalikkust ja mitmekesisust aastatel 1953-1955. Mida kõike saab töötajate motiveerimiseks ette võtta, kui on kasutada kunstnik, kes loob ise nii pilte kui ka salme ning vajadusel joonistab ümber ka kõrgemalt poolt alla langevaid ja ideoloogiliselt seda õigemaid teoseid, näeme Tartu rajooni täitevkomitee sisekommunikatsiooni rohkel panustanud Ott Lätti teostest.

Inimeste tööelulised mured 65 aastat tagasi ja tänapäeval on jäänud põhijoontes samaks hoolimata riigikorrast ja ideoloogilisest survest. Ikka on inimeste suurte töövõitude saavutamisel takistuseks rahandusministeerium ja maksud, allasutuste saamatus, välisvaenlane, nürimeelne ja bürokraatlik kord ametiauto kasutamisel, tööplaanide täitmine ja aruandlus, olukord seakasvatuses ja põllumajanduses laiemalt, suitsetamine ja joomarlus (sh tööpostil), millega tervise edendajad leppimatud võitlust peavad pidama, sooline võrdsus jpm. Aga kõigest saab üle, kui korraldada regulaarselt asutuse suve- ja talvepäevi, toetada töötajate tervislikke eluviise seda erisoodustusmaksuga koormamata, hoolitseda iga töötaja töökoha valgustuse ja mööbli eest, premeerida töötajaid välisreisiga ise … ja mõistagi hoolitseda selle eest, et Euroopas ei puhkeks sõda ega sünniks Euroopa armeed.

Hea sisekommunikatsioon kindlustas aastakümnete eest ja kindlustab nüüdki selle, et „sõbralikus peres, nagu 16 vabariiki, töötavad meil 16 naist osakonnas“. Hea tuju ja head suhted kindlustavad plaanide täitmise ehk igikestva majanduskasvu ning muidugi rahu maa peal!

Leave a Reply