Tekst ja fotod: Silli Peedosk, konservaator

1936. aastal võttis Eesti Rahva Muuseum vastu Eesti Kunstimuuseumi kogudest pärineva Ruhnu pulmakrooni (A426:4201). Tegemist on paberlaternat meenutava esemega, mille pinda kaunistab noaga lõigatud ornament ja kiri ,,Marta Johan 1863“.

Pulmakroon enne konserveerimist

Pulmakroon enne konserveerimist

Pulmakroon enne konserveerimist

Selliseid pulmakroone Eestis teadaolevalt rohkem pole ja andmed nende kohta puuduvad. Seega ei ole infot selle kohta, kui levinud taolised pulmakroonid omal ajal olid; kes ja kus neid valmistas; kui palju neid ühes pulmas võis kasutusel olla ning kas neil oli pulmapeol ka mingi eriline tähendus.

Nordiska Muuseumi 1924. aasta väljaandes „Runö“ võib näha fotot (lk 358), kus on kujutatud sama laadi pulmakrooni pinnalaotus. Nagu ERMis säilitataval pulmakroonil on ka sellel fotol oleva krooni keskosas kujutatud purjekat, samuti on alumises servas noorpaari nimed. Neid ümbritsev ornament on aga ERMis leiduva pulmakrooniga võrreldes väga peen, meenutades õrna pitsimustrit. Tekst ütleb, et pulmakroon rippus pulmapeol pruudi-peigmehe istumispaiga kohal. Kahjuks ei andnud päring Nordiska Muuseumist ega ka Rannarootsi Muuseumist mingit täpsemat infot selle kohta.

Ajalooarhiivi kirikuraamatust võib leida aga kinnituse, et 1863. aasta oktoobris on Marta ja Johan Ruhnu saarel tõesti abiellunud. Tol aastal oli Ruhnus kokku kolm pulma.

Pulmakrooni seisund oli enne konserveerimistöid halb. Kroon oli tugevasti deformeerunud, paber katki ning määrdunud, samuti esines üksikuid plekke. Kartongist põhi oli ka määrdunud, rebenenud ja pragudega. Tekstiilist ja metallniidist kaunistused krooni põhjal olid määrdunud ja rulli kiskunud, üks  puidust tugivarrastest murdunud. Konserveerimistööde käigus eemaldati krooni pinnalt pintsli abil lahtine tolm. Enne järgmist sammu tuli aga kõigepealt krooni paberist detailid papist tugirõngalt aurutiga eemaldada. Kuna paberdetailid olid kortsus ja rebendite kohalt rulli kiskunud, tuli neid enne puhastamise jätkamist  sirutada.

Paberi eemaldamine rõngalt

Paberi sirutamine

Mehhaanilisel puhastamisel kasutati nii tahmakäsna, kustutuskummi kui ka pintslit. Kohtades, kus oli oht kustutamisel paberit kahjustada, kasutati spetsiaalset šablooni ja elektrilist kustutuskummi.

Krooni paberdetailid olid väga õrnad ja halvas seisukorras, seega ei tehtud objekti märgtöötlust veevannis, vaid märgadel filterpaberitel.

Järgnes paberi parandamine. Ornamendi puuduvaid detaile ei taastatud, kuna see oli noaga üsna vabal käel välja lõigatud ning algseid detaile oleks olnud raske täpselt järele teha. Risk, et paber võib kergesti kahjustuda, jäi ka pärast parandamist alles, nii et paberdetailid dubleeriti veel üleni Jaapani paberile.

Peale paberi sirutamist

Peale puhastamist ja parandamist

Krooni põhja puhastati samuti mehhaaniliselt tahmakäsna ja kustutuskummiga. Rebendid ja praod parandati. Tekstiilist kaunistused puhastati esmalt pintsli, seejärel niiske vatitikuga. Rulli kiskunud servad siluti sirgeks ja murdunud tugivarras liimiti kokku.

Puhastamine

Lõpuks ühendati paberdetailid uuesti tugirõngaga ning krooni põhi asetati kohale. Põhja ja tugirõnga riputusnöörid kinnitati omavahel.

Põhi peale konserveerimist

Lõpetatud töö

Kuna pulmakrooni tuleb säilitada ja eksponeerida ainult rippuvas asendis, valmistati sellele arhiivipüsivast kartongist spetsiaalne karp.

Hoiustamine