Proovi mitut asja, üks ikka aitab!

Siret Saar, koguhoidja

Enamus aia- ja põllutöid on lõppenud, metsas ja rabas saab veel käia, annab ka erinevaid saadusi purkidesse toppida, aga suurem osa on juba tehtud. Saab tubasema elu peale jääda ja oma kehaliste vaevustega tegeleda, sest kibedal tööajal oleks selle tarbeks aega võtta sündsusetu.

Paar järgi proovimist väärivat nõuannet Eesti Rahva Muuseumi kirjasaatjatelt.

Sooned ja kondid läksid valu täis, seda nimetati jooksvaks. Kel jooksva keres sel oli töötegemine raske aga teha tuli ikka. Eks valutanud vahel jalad, et kõnni või pealae peal. Aga minna tuli ikka. Eks valutanud pihad, käed ja voolmed rinde all. Aga elu nõudis, et rügama pidi. Määriti õhtul haigeid kohti tuleõliga, juudasitaga ja hautati kuuma tuhaga sukasääre topituna nii et täis sukk kuuma tuha või kuumutatud niiskete kaertega ööseks haigele kohale pandi. Lasti lastel mudida, anti laupäev kadaka ja nõgesevihaga kuumas saunas ja jälle tuli töötada, vaatamata sellele, et keha valu täis. (Paistu khk Tuhalaane v Pahuvere k, 1968. KV 222 lk 802)

Reuma valule aitasid sipelga pesade vannid. Noh toodi metsast sipelga pesad sipelgatega koos ja pandi kuum vesi neile peale ja siis soojalt hoiti haiget kohta seal pesade vees, prahiga koos. Saunas määriti lumelille õliga. Selleks korjati kevadel lumelilli ja kuivatati ära. Kuivatatud lilli lisati poole liitri petrooli sisse 1 peo täis. See oli päris hea rohi. Enne vihtlemist oli see lumelille õliga tohterdamine saunas. Siis olid kõik luud ja liikmed pärast saunas käimist jälle korras. (Kuusalu khk, 1971. KV 222 lk 837)

Foto: Art Leete, 1996. Komi Vabariik Ust-Kulomi rajoon.

Seljavalude ja radikuliidi raviks kasutati punast kärpseseent. Metsast korjatud värsked kärpseseened tükeldati ja suruti tihedalt pudelisse ning suleti korgiga. Võeti leivataigen ja vormiti sellest paraja suurusega leivapäts. Selle sisse asetati pudel kärpseseenega. Selle järel pandi päts kuuma ahju küpsema. Kui leib oli küpsenud ja maha jahtunud, võeti pudel välja. Käpseseen selles oli muutunud õliseks lahuseks. Selle õliga määriti haigeid kohti ja hõõruti naha sisse. Peale määrimist-hõõrumist tuli käed hoolikalt puhtaks pesta. (Võru, 2000. KV 974 lk 314)

Foto: Kairi Kaelep, 1998.

Leave a Reply