Hospital de Bonecas

Tekst ja fotod: Kristiina Piirisild, konserveerimisosakonna juhataja

Ilusal augustikuupäeval Lissabonis puhates jäi reisiraamatut uurides näpp peale kesklinnas asuvale nukkude haiglale Hospital de Bonecas. Nimi oli intrigeeriv ja ilma pikema mõtlemiseta võtsin vastu otsuse säärast asutust külastada.

Foto 1. Plastikust doonorjäsemed ja Prantsusmaalt tellitud toorikud portselanist nukkudele

Hospital de Bonecas (eesti k nukkude haigla) asub Lissaboni südames Praça da Figueira platsi ääres Portugalile iseloomulikus pombalin’i stiilis hoones. Nukkude haigla on tegutsenud praeguses asukohas alates 1830ndatest ja hõlmab endas poodi, restaureerimisteenuste osa ehk nukkude haiglat ja väikest muuseumi.

Legend räägib, et ammustel aegadel olevat ürdipoe omanik Carlota istunud poe ukse kõrval ja valmistanud riidest nukke. Ürdipoe asukoht jäi turu vahetusse lähedusse, mistõttu möödusid prouast ka vanematega turule tõttavad lapsed. Võimalusel istusid nad Carlota kõrvale ja imetlesid nukkude valmistamise protsessi. Kõik teadsid, et Carlota oskab ka katki läinud nukke terveks teha ja nii mõnigi kord olid lastel oma nukud kaasas. Ustavate klientide pidev kasv andis viimaks tõuke nukkude haigla asutamiseks 1830. aastal. Tänaseks on nukuhaigla juhatajaks Manuela Cutileira, kelle pere käes on Hospital de Bonecas olnud selle asutamisest saati, pea 200 aastat.

Foto 2. Sissepääs läbi väikese poeosa

Peauksest sisse astudes tervitab külastajat pisike pood, kust leiab mööbli- jm esemete miniatuure, rääkimata igas suuruses nukkudest ja mänguasjadest. Poest saab osta 2 eurot maksva muuseumipileti, mis hõlmab endas ka nukkude restaureerimisruumide külastust ja muuseumi. Külastajad suunatakse giidi juhendamisel mööda kitsast treppi järgmistele korrustele.

Nagu öeldud pakub Hospital de Bonecas ka restaureerimisteenust. Vastu võetakse kõikvõimalikke materjale, antiiknukkudest tänapäevaste mänguasjadeni – portselan, papier maché, tekstiil, plastik.

Mänguasja parandusse tuues peab omanik täitma sedeli, millele kirjutatakse patsiendi haiguslugu ja fikseeritakse parandamist ootavad kahjustused. Iga ese saab endale unikaalse numbri, mis kirjutatakse võimalusel ka mänguasjale.

Foto 3. Patsiente on järjekorras palju ja nagu näha, leidub nukke, mis on restaureerimisele toodud aasta tagasi

Foto 4. Patsiendid jaotatakse kolme gruppi: I – kaasaegsed materjalid, peamiselt plastikud (vinüül, tselluloid) ja pehmed mänguasjad; II – vanemat tüüpi paberist ja portselanist mänguasjad; III – tekstiilesemed, nukkude kleidid või karnevalikostüümid

Haiglas töötab kolm restauraatorit, kelle kasutada on kaks tööruumi. Esimeses ruumis restaureeritakse peamiselt portselanist, paberist ja plastikmaterjalidest mänguasju. Teostatakse värvikadude retušeerimist akrüül- ja õlivärvidega ning asendatakse katkised või kaduma läinud jäsemed. Doonornukkudelt kogutud kehaosad on kategoriseeritud sahtlitesse peamiselt materjali ja suuruse järgi. Uusi silmi tellitakse nukkudele Saksamaalt, mis erinevad mehhanismi ja suuruse poolest. Haruldasemate esemete puhul ja vastavalt kliendi soovile teostatakse ka rekonstruktsioone. Lisaks nukkudele võetakse töösse ka maale ja portselanist pühakujusid.

Foto 5. Nukk, mis ootab Prantsusmaalt tellitavat portselani

Foto 6. Saksamaalt tellitud silmad

Teises ruumis restaureeritakse pehmeid mänguasju ja tekstiile. Nukkude riided korrastatakse ja soovi korral valmistatakse neile uued kostüümid. Eritellimusena võetakse korrastamisele või valmistamisele ka karnevalikostüüme. On juhuseid, kus patsienti ei ole võimalik päästa ja omaniku loal jäetakse nukk haiglasse doonoriks.

Foto 7. Pehmete mänguasjade ja kostüümide õmblustuba

Muuseumiosa on jaotatud mitmesse ruumi, kus nukkude ja mänguasjade rohkuse tõttu on peaaegu võimatu rohkem kui kolme inimesega liikuda. Kogu on muljetavaldav ja vajab põhjalikumaks süvenemiseks tõenäoliselt mitut nädalat. Muuseumis on võimalik näha vanemaid mänguasju peamiselt Euroopast ja Portugali endistest koloniaalmaadest. Ühed hinnatumad esemed on 19. sajandist pärit prantsuse Bisque-tüüpi nukud, mida hoitakse kõige kõrgema kapi klaasist ukse taga. Ekskursiooni muuseumis lõpetab kaasaegsete mänguasjade kollektsioon, alates Barbie nukkudest kuni Transformeriteni.

Hospital de Bonecase külastamine on omamoodi huvitav kogemus. Tähelepanu väärib nende kirglik ja lugupidav suhtumine vanadesse ja kasutatud mänguasjadesse. Ka restaureerimisteenus on suunatud eelkõige lastest klientidele, mitte kollektsionääridele.

Foto 8. Välistemperatuur mõjub muuseumi sisekliimale fataalselt. Kuna puudus sisekliimat reguleeriv ventilatsioonisüsteem, minimeeriti muuseumi osas väljast tuppa kanduvat kuumust pidevalt suletud aknaluukidega. Esemete korrastus- ja hooldustöid teostatakse muuseumis korra nädalas – üks ruum ühe töötaja kohta

Foto 9. prantsuse Bisque-tüüpi nukud 19. sajandist. Bisque ehk biskviitportselan tähendab glasuurimata portselani. Võrreldes portselaniga on biskviitportselan õrn ja läbikumav, võimaldades imiteerida elus nahka

Foto 10. Esiplaanil seesmise mehhanismiga nukud, mida said endale lubada ainult rikkamast perest lapsed. Töölisklassi laste nukud olid valmistatud tekstiilist, mille konstruktsiooni üritati mõnel juhul jäigastada vitstest punutud vormidega.

Foto 11. Esiplaanil maailma esimene Monopoli lauamäng ja Barbie nukk

Pilt 12. Eksemplarid, mis ei sobi doonoriks, kasutatakse näidis- või õppematerjalina.

Video

 

Kasutatud allikad:

http://www.hospitaldebonecas.com/

http://www.smithsonianmag.com/history/history-creepy-dolls-180955916/

 

 

 

 

Leave a Reply