Kõrioreli autor Eesti Rahva Muuseumis

Kristel Rattus, teadur

Fotod: Arp Karm

Kõriorel on kahtlemata üks Eesti Rahva Muuseumi püsinäituse hitte. Eksponaat asub keelenäitusel ja huilgab täishäälikuid, kui vajutada vastavale kummipaadipumbale. 11 kuu jooksul, mil näitus on lahti olnud, on vaene orel nii kõva vatti saanud, et pumpasid on tulnud üsna mitu korda välja vahetada.

Oreli alumise, pumpadega osa, mõtles välja väljapaneku „käed-külge“ eksponaatide autor Timo Toots. Vokaaltrakti mudelite autor on aga Tokyo Sophia ülikooli info- ja kommunikatsiooniteaduste osakonna tehnoloogiaprofessor Takayuki Arai. Mõne päeva eest käiski professor Arai Eesti Rahva Muuseumis, et kõriorel oma silmaga üle vaadata.

Takayuki Arai on vokaaltrakti mudeleid valmistanud selle sajandi algusest saadik. Innustust sai ta Jaapani keeleteadlaste Tsutomu Chiba ja Masato Kajiyama teosest „Vokaal: olemus ja struktuur” (1941–1942), mis on pannud aluse nüüdisaegsele kõneuurimisele. Chiba ja Kajiyama viisid vokaalide moodustamise ja taju mehhanismid kokku füsioloogia, füüsika ja psühholoogia seisukohast. Muu hulgas uurisid nad kõnetrakti füüsilist asetust eri vokaalide hääldamise ajal. Mõõtmiste põhjal ehitasid nad kõnetrakti füüsilisi mudeleid ning genereerisid nendega vokaale. Katsete tulemusena selgus, et kunstlikult tehtud vokaalid sarnanesid nendega, mida moodustas inimene. Raamatu ilmumise 60. aastapäevaks (2001) ehitas Arai raamatus avaldatud mudelid uuesti. Sestsaadik on ta arendanud mitmeid vokaaltrakti mudeleid, mis näitavad, kus ja kuidas tekib häälik ning mil moel töötavad kõneledes kõri ja keel. Mudelite mõte on eeskätt pedagoogiline: aidata tudengitel mõista häälikute teket.

Lisaks koduülikoolile saab Takayuki Arai kõnetrakti mudeleid näha mitmes Jaapani teadusmuuseumis (Shizuoka ja Hitachi teadusmuuseumis, Okinawa loomaaias ja muuseumis, Sony ExploraScience’is, Laste teaduskeskuses „Hachilabo”) ning Saksamaal Händeli majamuuseumis.

Eesti Rahva Muuseum on maailmas siiski ainus, kus saab kuulda ja uurida üheksat vokaali. Kui kõrioreli kujundaja Timo Toots näituse ettevalmistamise ajal Takayuki Araiga esimest korda ühendust võttis ja tema mudelite kasutusvõimaluse kohta uuris, oli professor väga vastutulelik. Siiski oli ta sunnitud nentima, et Eesti vokaale õ, ä, ö ja ü tema kollektsioonis ei leidu. Õnneks oli Timol just plaanis puhkusereis Jaapanisse – ta läks Araile laborisse külla ning hääldas talle need vokaalid, mille professor kohe salvestas. Nende põhjal lõigi Arai kõnetrakti mudelid meie eripäraste täishäälikute kohta.

Praegu töötab Takayuki Arai välja mudeleid, mis hääldaksid konsonante. Tulevikus ehitab ta ehk ka rääkiva roboti, kelle kõnetrakt toimib samal moel nagu inimese oma.

Timo Toots Takayuki Arai laboris:

Vaata veel:

Arai, Takayuki (2016), What Tsutomu Chiba Left Behind, Journal of the Phonetic Society of Japan, Vol 20, No 3, lk 117–120. https://www.jstage.jst.go.jp/article/onseikenkyu/20/3/20_117/_pdf

Arai, Takayuki (2013), Mechanical Models of a Human Vocal Tract, Acoustics Today, Vol 9, Issue 4, lk 25–30. http://http://acousticstoday.org/issues/2013AT/Oct2013/#?page=26

Takayuki Arai laboratooriumi koduleht http://www.splab.net/index.html

One thought on “Kõrioreli autor Eesti Rahva Muuseumis

  1. Auväärne külaline käis meil Jaapnanist, kes oli tõeline erudiit ning lugu selle eksponaadiga muutus veelgi põnevamaks, kuidas ta seda leiutas, koos Timo Tootsiga valmistas ja ERMis nüüd asi näitusel Keelekatla ruumis etc. Maailmas on tõesti vaid 6 kohta vist, 5 Jaapanis (üksik orelivile) ja 1 Saksamaal, kus seda imevärki näha saab. Tartus praegu kõige võimsam set väljas.

Leave a Reply