Eesti Rahva Muuseumi haljastusest

Tekst ja fotod: Ain Vellak, haljastaja

Eesti Rahva Muuseumi kirev ja sügavalt tunnetuslik olemus paistab silma nii oma esemekogudes kui ka muuseumi õuealal. Välialal kohtab külastaja esimesena maastikku, mis seostub sellel alal tegutsenud inimeste mõtete ja ideedega oma toimetamistest, kodust, elamisest jne. Teatud mõttes jääb ERMi lähimaastik keerukale ja mitmekesisele ühisalale, kus seostuvad mineviku, oleviku ning tuleviku ajajooned. Kõike seda kirjeldab ka inimese üks tegutsemisväljund, milleks on maa-ala haljastus. Peab tõdema, et praeguse ERMi ala haljastusproblemaatika on selgelt komplitseeritud, olles mitmetahuline ja –kihiline nii ajas kui ka ruumis. Laias kontekstis iseloomustab kogu praegust haljastust seos olnud aegade planeeringutest ja tugevast soovist lisada uutele mõttekonstruktsioonidele tuginev maastikukujundus. Seega toimuvad haljastustegevused Raadi osas vastavalt juba ellu viidud ideedele ning teemapargis vastavalt pargi temaatikale arendatavale haljastusele. Üldplaanis muudavad ERMi haljastuse omapäraseks alleed, haljastusmaterjali personaliseeritus ja aianduse ning põllunduse elementide kasutamine.

Raadi pargis toimuvad peamiselt hooldustööd, mille raames tegeletakse murualade niitmisega, põõsaste uuendamisega, rohimisega, teede korrashoiuga, nn aia elementide, pinkide jms korrashoiuga ja uute taimede istutamisega. Siin ühildub viimati mainitud tegevus ERMi üldise haljastuse eripäraga, milleks on personaliseeritud haljastus. Haljastuse uuendused toimuvad peamiselt konkreetsete persoonide poolt istutatud puude või põõsastega. Loomulikult teeb selline lähenemine haljastuse terviklikkuse säilitamise küllaltki keerukaks, sest istutused toimuvad erinevatel aegadel ja taimmaterjali valik jääb samuti piiratuks. Teisalt aga juba tehtud planeering võimaldab siiski personaliseeritud haljastuse arengut jätkata ja seda nii Raadil kui ka teemapargis. Üldhooldustöödel on suureks abiks malevarühmad. Kolm malevarühma naudivad võimalust teha mitmekesist tööd alates teede rohimisest lõpetades kuivanud okste lõikumiseni.

Üheks suunaks tööde planeerimisel on juba olemasolevate pargielementide taas esile toomine. Selliseks objektiks võib pidada Raadi pargi lõunavärava juures asuvat treppi, mis viib järve kaldale kivirinnatisele. Samuti vajab avamist paremaks vaatamiseks Liphardi sild. Plaanis on veel tekitada rohelised punkrid. Selleks kasutame Raadi väravas olevat kahte betoonist laskepesa ja paneme sinna voogama metsviinapuu. Võiks tekkida omapärased onnid, kuhu lastel ja täiskasvanutel koos nendega oleks põnev ronida.

Teemapargis toimuv haljastustegevus põhineb peamiselt maastikuarhitektide poolt pakutud planeeringu alusel. Siiski mainime, et mitmed olulised muutused on juba tehtud seoses ERMi uute lähenemistega ja ideedega. Praeguseks on istutatud 109 tamme, Tartumaa omavalitsuste liidu ja Rotary klubi poolt eelistatuna alleena, mitte aga saluna. Põhjuseks on, et paremini markeerida teemapargi ühe võtmeelemendi, teede võrgu, olemust. Selle kontseptsiooni alla kuulub ka rajatav Eesti sortide õunapuude allee koos marjasortidega ning juba rajatud 100 peenra projekt, kus on esindatud kaks herne, oa ja viis teraviljasorti. Allee motiivi jätkab veel J. Tõnissoni õunaaia siia toomine ja paigutamine teemapargi põhjaosa tee äärde. Professor Karbiga on läbirääkimised Eesti puuvilja- ja marjasortide istutamiseks peetud.

Puude salu motiivi aga kavatsetakse rakendada Eesti talupoja nn tarbepuu metsa (puude liigid, mida on kasutatud talumajapidamises) rajamisel. Eelpool nimetatud „mets“ kujundatakse teemapargi põhjapoolsesse otsa looduskaitseala naabrusesse. Samuti on silmapiiril sealse tiigi puhastamine ja seega uue maastikuelemendi, veesilm, loomine. Teemapargi alusdokumendis on märgitud ühe loodusliku elemendina veel allikat. Ka see rajatakse, kuid Viinaköögi lähedusse, kus on sobivad looduslikud tingimused.

Pärimispargi arendusse panustatakse veel mitmete tehiselementidega, et edasi anda teemapargi sisu ja olemus. Praeguseks on tootmises laste mänguväljak, mis leiab endale asukoha Viinaköögi lähiümbruses. Kindlasti püstitatakse see kompleks juba augustis-septembris. Teemapargile toob kindlasti juurde funktsionaalset elevust kümne grillahju paigaldamine. Sellega luuakse tegevuslikud platsikesed, kus külastajad veedavad aega ühe toitva tegevuse, grillimine, viljelemisega. Teisalt võimaldab selline teenuse pakkumine suunata külastajat põhjalikumale ja pikaajalisemale ERMiga tutvumisele.

Kõige kavandatu elluviimine aga ei kulge päris plaanipäraselt. Vägagi probleemseks osutus pikniklaud-varjualune projekt. Alguses leidsime mitu ehitajat, kuid kõik langesid lõpuks tegijate nimistust välja. Kes tahtis ehitada meie jaoks liiga kallilt, kes lihtsalt loobus pärast läbirääkimisi. Aga hoolimata sellest, me tegutseme edasi ehitaja otsimisega lootusega saada viis pikniklaud-varjualune komplekti teemaparki.

Teemapargis on põhiline pingutus suunatud pargi ala ettevalmistamisele püsihoolduseks. Selleks rakendati malevlasi, kes korjasid alalt kivid ning tähistasid hooldamistöid segavad allesjäänud objektid, eelkõige traadid, armatuuri tükid jne. Malevlased rakendasid oma oskusi ka 100 peenra projekti peenarde ja kogu ala rohimisel.

Juba esimesed kuud teemapargi hooldamisel on välja toonud keerukuse kõiki töid teha. Järjekordselt tekitasid maastikuarhitektid erinevatesse kohtadesse järsud nõlvad, mille trimmerdamine on tõeline „peavalu“. Kuid see olukord viis mõtted olemasoleva muru asendamisele näiteks ametüst aruheinaga, mis loob uue pildi nõlvast ning viib hooldustööde mahud allapoole. Järskude nõlvade probleem jätkub teemapargi kapaniiride trimmerdamisega. Probleemi lahendamiseks ostis ERM kaks paari „kasse“ (alpinistid kasutavad neid ogalisi saapakinnitusi jääl ja lumel liikumiseks). Esimene katsetus kassidel nõlva niita osutus igati edukaks. Jalad püsivad kenasti paigal ja ei libise alt ära.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et haljastus ja haljasalade hooldustööd on väga mahukad Raadil ja teemapargis. Neid töid suudavad ära teha vaid tõeliselt pühendunud töötajad ja ERMis just sellised töötavadki.

Leave a Reply