Vähetuntud kunstnik Aleksander Mülber ja tema tundmatu õlimaal „Ait“ ERMi kunstikogus

Reet Mark, omakultuuride osakonna juhataja ERM K 1427. Aleksander Mülber. Ait (Küün Lagedil). 1915-16. Õli, lõuend. ERMi kunstikogu on elanud üle paremaid ja halvemaid aegu. Oma hiilgeajal sai see rahulikult võistelda kunstimuuseumiga, hetkel aga on kollektsioonist järel ainult riismed. Juba pikka aega pole kunsti sihipäraselt ajastute või autorite kaupa kogutud, pigem on oldud huvitatud vaid…

Muuseumitunni tegemisest ERMi uue maja näituse „Keelekatel“ juurde

Kaspar Jassa, giid–muuseumipedagoog ERMi uues hoones avatava eesti keelele pühendatud näituse „Keelekatel“ tegemine kestab juba üle 5 aasta. Näituse sisu on kujundanud keeleteadlased Tiit Hennoste Tartu Ülikoolist ja Kristiina Ross Eesti Keele Instituudist ning Eesti Rahva Muuseumi töötajad. Esimese etapina valmis 2010. a prototüüpne näitus „Muuseum näitab keelt“, mis osutus väga populaarseks seetõttu, et eesti…

Otsi kohta, kus sa saad. #niisamalinnas*

Ehti Järv, teadur ja näituse „#Niisama linnas“ kuraator Kuu aega tagasi, märtsis kirjutas näituse „#Niisama linnas“ kaaskuraator Kadri Kallast, mismoodi onnidest tänapäeva linnalapsed unistavad. Sel korral räägin, mida noored linnas õigupoolest teevad. Ajakirjanduse vahendusel võib jääda mulje, et kogu noorsugu ainult kaubanduskeskustes „hängibki“ – ikka ja jälle ilmub mõni artikkel, kus räägitakse noortekampade omavahelistest territooriumi…

Näksige muru ehk rohelist suppi nõrkemiseni

Tekst ja fotod: Ülle Jukk, kunstiajaloolasest muinsuskaitsja ning toidublogija Aias toimetajana tean, et umbrohi on ihaldusväärne ainult kord aastas – varakevadel, kui ta oma nina mulla seest välja pistab. Ülejäänud aja ehk suurest kevadest kuni hilissügiseni on sellest rohelisest rohkem kulu kui tulu. Kui just terve aed ei kujuta endast hiiglaslikku permakultuuripõldu, aga niikaugele pole…

Päeva järel läheb päev, jälle käes on sünnipäev…

Reet Ruusmann, teadussekretär … ja 14. aprillil 2014 täitus ERMil 105 aasta jagu päevi. Sünnipäevade tähistamise traditsioon  ulatub ajalooliselt tagasi Vana-Egiptuse, Vana-Kreeka ja Vana-Rooma aegadesse, mil see oli reserveeritud üksnes lugupeetud ja väärikate meeste avalikuks austamiseks. On arvatud, et sünnipäevade meelespidamine seostus antiikajal astroloogia ja ennustamisega – selleks, et ennustada kuningate-valitsejate elukäiku, oli vaja teada…

Laulu- ja Tantsupeo tuli süüdatakse meie õuel!

Tõnis Lukas, direktor Fotod: XXVI laulu- ja XIX tantsupeo esimene puudutus Tartus Raadil 2013, Nele Tammeaid Eesti Rahva Muuseumi ülesanne on küsida – kas kõik, mis eesti kultuurile oluline, on hästi hoitud? See ei tähenda, et kõik vähegi tähtis peaks olema kogutud meie seinte vahele või õue peale kokku. See tähendab, et Eesti lähiajal nähtavaima…