Kuidas on seotud Eesti rahvapärane puutööndus, CIA ja Jeruusalemm?

Liisi Jääts, teadur-kuraator Ants Viirese raamat Eesti rahvapärane puutööndus kuulub eesti etnoloogia klassikasse. 1960. aastal ilmunud teos ühendab endas teema teoreetilist tausta, võrdlust naaberpiirkondadega ja ajaloolist tagasivaadet muinasajani, kuid teisalt on ka erinevate puutöötehnikate ja tööriistade käsitlus nii põhjalik, et annab välja praktilise käsiraamatu mõõdu. Pole ime, et paljud puutööhuvilised hindavad seda teost nii kõrgelt.…

Vepslaste maa muutumine

Indrek Jääts, teadur Meile väga lähedast rahvast, kelle keeles kirves on kirvez, ader adr ja leib leib, ähvardab hääbumine. Kõik vepsa sõnad muidugi meie omadega nii sarnased ei ole, aga eks ole ka juba üle 1000 aasta lahus elatud. Viimase rahvaloenduse andmeil oli vepslasi alles vaid 6000. Kas meie saame nende heaks midagi teha? Mitte…

Suus sulavad mälestused Jõhvist

Laura Jamsja, TÜ etnoloogiamagister „Millised maitsed, lõhnad ja helid seonduvad Teil Jõhviga?“ Ida-Virumaa keskuses välitöödel 2015. aasta septembrist 2016. aasta veebruarini esitasin seda küsimust nii kohalikele kui ka iseendale. Kogutud materjali põhjal valminud magistritöö eesmärk oli analüüsida naiste linnakogemust ja -mälu, milles just aistingutel oli tähelepanuväärne roll Jõhvi tajumisel ja mõtestamisel. Toon mõned näited naiste…

Valu pildile ei jää – milliste valude käes vanad eestlased pidid kannatama?

Eeva-Liisa Sibul ja Eda Vallimäe, füsioterapeudid Selles blogipostituses on juttu valusündroomidest, mis võivad olla vanadel fotodel nähtavate tööasenditega seotud. Püüame seostada võimalikke kaebusi tänapäeva terminoloogia ja leevendusvõimalustega. Ka tänapäeval esineb inimestel tööst tingitud kaebusi, mis on oma olemuses alltooduga väga sarnased. Soovime toonitada, et fotode põhjal koostatud analüüs on puhas spekulatsioon ning inimkeha kohanemisvõime on…

Osavad nagu kiviaja inimesed

Kristiina Johanson, arheoloog Me oleme harjunud mõtlema, et meil praegu kasutada olevad võimalused teevad meist osavamad inimesed – tehnika areneb ning me suudame ja oskame üha enam ja järjest lühema ajaga. Meil on kogu aeg kiire ja me usume, et ainult pidevalt end tagant kihutades on võimalik midagi saavutada. Seetõttu on aeg-ajalt värskendav oma kogu-aeg-on-kiire…

Maailma etnograafiamuuseumid kogunesid Hanois

Agnes Aljas, teadussekretär 1946. aastal asutatud Rahvusvaheline Muuseumide Nõukogu ICOM (International Council of Museums) on suurim ülemaailmne muuseume ühendav organisatsioon, kuhu kuulub üle 30 000 liikme. ICOM koordineerib muuseumivaldkonna tööd ka läbi oma rahvusvaheliste alakomiteede, millel on oma tegevusvaldkond. Oktoobris käisin etnograafia- ja kultuurimuuseume ühendava alakomitee ICME konverentsil Vietnamis Hanois ning rääkisin ka Eesti muuseumides toimuvast.…

Muuseum, kust ei tahagi lahkuda

  Tekst: Kristel Rattus, Agnes Aljas Fotod: Moesgaardi muuseum, blogile sättinud Anu Ansu Augusti lõpus külastas peamiselt ERMi teaduritest ja kuraatoritest koosnev 15-liikmeline grupp Marje Õunapuu päranduse ja Eesti Kultuurkapitali toel Taani muuseume[1]. Tunne, et oleme jõudnud muuseumi, kust enam lahkuda ei tahaks, valdas meid siis, kui olime jõudnud Moesgaardi. Kodulehekülg määratleb Moesgaardi kui etnoloogia-…